Olen omaarust üsna popp ja noortepärane ning talun igasuguseid nalju, ka enda pihta. Aga see ütlus, mis käis ilmselgelt minu pihta, shokeeris mind küll päris põhjalikult ja pani vanainimeselikult küsima: kas me sellist Eestit tahtsimegi, kas me selliseid noori tahtsimegi?
Selline kommentaar tuli nimelt 13-aastaselt poisiklutilt, kes nägi õigupoolest välja nagu oma parimais aastais teismeline naiskarlsson, sest ilmselgelt oli ta Balti jaama bistroo kartulipirukatega liialdanud, sest seda oli ta rippuvatest tissidest näha. Lisaks oli ta mingi õõvastava roosa barbie-küünelakiga oma küüsi kaunistanud.
Kuid see polnud kogu alandus. Kui sõitsin oma sihtkohast trammiga tagasi, siis otsustasin targu seista, et mingi nõme teismeline jälle mu ette ei istuks, mind nii muuseas jõllama ei hakkaks ja eale kohatuid kommentaare ei hakkaks tegema.
Saatusel oli minu jaoks järgmine üllatus, minu kõrvale sättis seisma nii 73 aastane vanamees, kes terve tee mind limpsiva ja imala näoga jõllas, tahtes ilmselgelt vestlema hakata. Pidin taaskord pingsalt pea teisele poole keerama ning tegema näo, et õues on megahuvitav ja ma ei saa eesti keelest muffigi aru.
Tallinna võlu ja veetlus :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
ühiskondliku transpordiga sõidavadki enamasti kahte tüüpi tegelased: kas alla 18 aastased või pensionieelikud ja vanemad ;)
OV järgi, kumb sa oled?
minu teooria järgi peaks ikka naised sõitma ;)
Post a Comment