Miks me vihkame? Kuidas mõista, ohjeldada ja kõrvaldada
vihkamist meis endis ja meie maailmas
Rush W. Dozier, jr.
MEIE EMOTSIOONIDE OLEMUSE
TEADUSLIK ANALÜÜS
Instinktide asemel on meie
liigile ülitähtis mõtlemine. Seda sellisel määral, et meie limbilisel süsteemil
on välja kujunenud tugev kalduvus pimesi uskuda ükskõik millist mõttesüsteemi,
mille puhul me oleme veendunud, et see meie elu ja viljakust märgatavalt
parandab. (11)
Vihkamine on primitiivne
emotsioon, mis märgistab kõik asjad, mis meie meelest ohustavad meie
ellujäämist ja viljakust sellest seisukohast, kas rünnata või põgeneda.
Hirmu esimene reaktsioon on
põgeneda, mitte võideleda, ning see kajastub meie bioloogilises reaktsioonis.
Viha on aga tõepoolest võitlemise
või põgenemise reaktsioon. (15)
Kõige sügavam lõks on ilmselegelt
see, kui inimene tunneb end iseenese sees lõksus olevat. See võib tekitada
enesevihakmist. (21)
SÕDA JA GENOTSIID
Pärast ülempaleoliitikumi
revolutsiooni hakkas bioloogia tehnoloogiast maha jääma, ning jääb iga
sajandiga üha kaugemale ja kaugemale maha. Eriti suures hädas on üha
keerukamate ja võimsamate tehnoloogiate kontrollimisega meie emotsionaalne aju.
Kahekümnes sajand kujunes ajaloo kõige verisemaks, kuna me ei suutnud vaos
hoida ei oma tundeid, mõtteid ega sõjariistu. (78)
PRIMITIIVNE MÕISTUS
Me oleme ainus liik, kes oma
mõtete ja tunnete kasutamiseks pidevalt kuinsti kasutab. (83)
Abstraktne mõtlemine on suurte
muutuste aluseks. (86)
Keel vabastab inimese
kujutlusvõime, tagab meile ligipääsu nii minevikule kui tulevikule.. (86)
ENESEVIHKAMINE, ENESEHINNANG JA
SUITSIID
Abitus hävitab enesehinnangu ja
toidab enesevihkamist. (104)
Abitustunne võib moonutada meie
kainet mõtlemist. (105)
Mil iganes elu meid abitusse
olukorda surub, muutub kasutuks meie peamine ellujäämisstrateegia – plaanimine
ja kontroll. (105)
Vihkamine ja kättemaks võivad
anda inimesele mõtte ja eesmärgi, mis aitab üle saada depressiooni ja leina
põhjustatud lootusetusest. (109)
Suitsiidi kontekstis võib
vihkamine võtta kolm kuju: enesevihakmine, elu vihkamine või nende kahe
kombinatsioon. (112)
Kui emotsioon või afekt kestab
pikemat aega, saab sellest meeleolu. (113)
Meeleoluhõireid eristatakse
tavaliselt mõtlemishäiretest, näiteks skisofreeniast, mida iseloomustab kohatu
ja vildakas mõtlemine. (113)
Intensiivne, pikaajaline ja
valdav vaenulikkus kujutab endast vihkamist. Kuigi vihkamist ei ole tavaliselt meeleoluhäirena klassifitseeritud, on
tal kõik selle omadused olemas. (113)
Temperament on see emotsionaalne
seisund, mille juurde inimene alati tagasi pöördub. (114)
SEKSISM, RASSISM JA TEISED
KULTUURILISED FOOBIAD
Kultuur annab seksuaalsele
käitumisele tähenduse. Mõningates kultuurides tähendab see surma. (131) nt
veritasu araabias
Vihkamisel on neli
põhikomponenti: intensiivne ja painajalik vastumeelsus, negatiivsed
kaksikstereotüübid ja üldistused, empaatia puudumine vihkamise objekti suhtes
ja vaenulikkusetunne, mis võib vallandada agressiooni – võitlusrefleksi.
Stereotüüpide puhul kaasnevad vihkamisega eelarvamised, aga eelarvamustega ei
kaasne tingimata vihkamine. (137)
TOKSILINE TÖÖPAIK
``Ilma tööta on elu mäda. Kui aga tööl pole enam hinge sees, lämmatab ja
suretab see elu.`` Albert Camus
(163)
Vägivald tööl kasvab
ärevusttekitavalt kiiresti. Ettevõtetele läheb see maksma üle nelja miljardi
dollari aastas. (164)
Naiste puhul on tapmised nüüd
peamiseks surma põhjuseks tööpaigas, meeste puhul on see aga tähtuselt kolmas
põhjus. (164)
Igal aastal tapetakse ametipostil
ligi tuhat töötajat. (164)
See on kõige kiiremini kasvav
mõrvakategooria. Vihakmine põhjustab kauakestvat vaenulikkust, mis on visa
kaduma. (170)
S T R E S S JA KONTROLL
Pole mingi üllatus, et paljude küsitluste andmetel on tööalase rahulolu
esmaseks määrajaks hea suhe oma ülemusega -
see on isegi tähtsam kui raha. (171)
Kahjulik on aga pikaajaline ja
intensiivne stress, millega kaasneb abituse ja lõksusoleku tunne. (171)
Valdav osa töötajaid eelistab selliseid ameteid, mis annavad elule
mõtte ja eesmärgi. (171)
Stress kui selline ei ole
ilmtingimata kahjulik. Selleks, et oma vaimseid ja füüsilisi oskusi täiustada,
on teatav stress vajalik. Kahjulik on aga pikajaline ja intensiivne stress,
millega kaasneb abituse ja lõksusoleku tunne. (171)
Kontrollitunne võib avaldada
tugevat mõju inimese tervisele. (171)
Kontrollimatu stress kahjustab
keha, mõjutades amügdalat, hipokampust , hüpotalamust, ajuripatsit,
neerupealseid ja ajutüve locus ceruleust. Need on kõik primitiivse
närvispsteemi alateadliku häiresüsteemi komponendid. Amügdala, hipokampus ja
locus ceruleus on tihedasti ühendatud. Nad kõik reageerivad ohtudele. (172)
Üheks liigse ja pikajalise
stressi tunnuseks on ebanormaalne kalduvus asju unustada. Kui stressi
õigeaegselt vähendada, võib hipokampus taastuda. (173)
Stressist ja unetusest kujuneb
nõiaring, kus üks võimendab teist. Unest ilmajäämine häirib tugevalt
otsmikusagarate tööd, mis on aga arenenud närvisüsteemi oluliseks keskuseks,
mängides väga olulist osa impulsside kontrollimises. (174)
Kuigi inimeste unevajadus võib
erineda, soovitavad asjatundjad täiskasvanutel igal ööl kaheksa tundi magada.
(174)
Kui läbipõlemine on tõsisemat
laadi, oleks tark pöörduda asjatundjate poole. Paljud läbipõlemise sümptomid on
ühtlasi depressiooni sümptomid. Pikajaline läbipõlemisseisund võib mõnikord
põhjustada kliinilst depressiooni. Ameerika Psühhiaatrite Liit diagnoosib
kliinilise depressiooni juhul, kui inimesel esineb kahe nädala jookusl
praktiliselt iga päev viis või enam järgnevatest sümptomitest: pidev rõhutud meelelolu (laste
ja noorukite puhul annab sellest märku ärrituvus), märgatav huvi ja rõõmu puudumine mistahes tegevuse vastu, söögiisu suur kasv või langus, unetus või
ülemäärane magamine, rahutud või aeglased liigutused, kurnatus,
väärtusetusetunne või põhjendamatu süütunne, otsustusvõimetus või mõtlemis- ja
keskendumisvõime langus ja pidevad surma- või enesetapumõtted. Inimesel,
kes tõepoolest depressiooni all kannatab, peavad olema kaks esimest sümptomit
või üks nendest ja tema seisukord ei tohi olla põhjustatud rohtudest, mingist
teisest haigusest või normaalsest leinamisest. Sellisel juhul vajab inimene
kiiresti ravi: kas psühhoteraapiat või antideperessante – või mõlemat- , sest
nagu juba mainitud, on depressioon peamiseks enesetappude põhjustajaks.
(174-175)
Kui sind tabab ootamatu hirmu,
viha- või vihkamise hoog, kaob sul otsekohe isu toidu ja seksi järele, ja sa
ärkad täielikult üles. (177)
A R M A S T U S E J A
V I H K A M I S E S U H T E D
Seks, armastus ja abielu kannavad
endas meie suurimaid rõõme, kannatusi ja tragöödiaid. (182)
Peale füüsilise lõksutunde võib
vihkamist põhjustada ka emotsionaalne lõksutunne. Emotsionaalse vangistuse
tunne mängib armastuse ja vihkamise suhte puhul suurt rolli. Kui me kedagi armastame, kasvame temaga
emotsionaalselt kokku. Osana sellest protsessist muutume me väga tundlikuks
selle suhtes, kuidas ta meid kohtleb. Kui me kogeme, et ta on meid reetnud või
meile haiget teinud, hoiab emotsionaalne suhe meid ikkagi kinni. Meie valu
nihkub primitiivse närvisüsteemi ja nendest rõhuvatest tunnetest võib areneda
vihkamine. Armastus lukustab meid valulikku suhtesse, valu aga põhjustab
vihkamist, mis seguneb armastusega.
Kahjuks võivad meie kõige intiimsemad suhted sisaldada nii armastuse kui
vihkamise elemente. (182)
Primitiivse närvisüsteemi
lihtsustatud ja kategooriline kaksikmõtlemine: hea-halb, õige-vale,
armastus-vihlamine, sõber-vaeblane. Seda liiki jõulised primitiivsed
emotsioonid tabavad meid tavaliselt igas olukorras, mis otseselt ähvardab
ellujäämist või viljakust – nagu sõduritel lahingus või siis, kui me oma lapsi
kurja eest kaitseme. (183)
Õnnetunne on emotsionaalne hüve,
mis kaasneb kontaktidega, mille poole armastus püüdleb. (193)
Läbipekstud naised moodustavad
umbes kolmandiku kõigist esmaabi vajavatest naistest, neljandiku kõigist
enesetappu üritavatest naistest, veidi alla neljandiku neist, kes
sünnituseelset abi vajavad, ja poole üle kolmekümneaastastest vägistatud
naistest. Intiimsuhete puhul on naistel
kuriteo ohvriks langemise tõenäosus kuus korda suurem kui meestel. Need
statistilised andmed on samad kõigi etniliste ja majanduslike taustade puhul.
(195-196)
Armastus ja vihkamine asuvad
primitiivses närvisüsteemis sama telje eri otstes. (196)
Inimest ei saa veenda mitte armastama, samuti nagu me ei saa veenda
inimesi mitte vihkama. (196)
LAPSED JA VIHKAMINE
Üks meedia võimalikest rollidest,
kas siis uudiste või meelelahutuse kaudu, on avalikustada uusi vägivallavorme,
mis kujundavad vaimselt ebastabiilsete inimeste agressiivsust. (211)
Millegi ette kujutamine on tähtis
samm selle tegemise suunas. (212)
Murettekitava regulaarsusega kohtavad terapeudid inimesi, kes on
vastuvõtlikud meediavägivalla suhtes. (213)
Naishormoonid näivad
stimuleerivat hipokampuse kasvu, mis suures osas vastutab õppimise ja mälu
eest. Meeshormoonid seevastu näivad stimuleerivat amügdala kasvu, mis on
võtmepiirkonnaks viha, vihkamise ja agressiivsuse tekkimisel. Samuti on meestel
tavaliselt madalam sterotoniinitase kui naistel. Primaatide puhul on
serotoniini puudujääk sellistes limbilise süsteemi osades, nagu amügdala ja
silmkoopa-otsmiku koor, seostatud asotsiaalse käitumise ja agressiivsusega.
(215)
STEREOTÜÜBID, KATEGOORIAD JA
ÜLDISTUSED
Vihkamine ületab kergesti esialgsed piirid, kuna selle põhimehhanismiks
on sterotüüpide moodustamine ja üldistuste tegemine. (219)
Vihamine on emotsioon, mis
märgistab kõiki faktoreid, mis võiksid ohustada ellujäämist ja viljakust, on
meie primitiivne närvisüsteem – eriti siis, kui juba olemasolev vaenulikkus ta
üles on puhunud – häälestatud märkama kõiki eeldatava ohu aspekte, isegi kui
need on loogiliselt võttes naeruväärsed. (220)
Täiesti eelarvamustevaba lähenemine tähendab seda, et me hoiduksime
otsustamast ühesõnalise kirjelduse alusel ja hindaksime iga inimest hoolikat,
kõiki olukordi arvesse võttes. (223)
Primitiivsest närvisüsteemist lähtuvad
sellised ürgsed emotsioonid nagu rõõm, hirm, armastus ja viha. See annab meile
rikka tundeelu. (223)
Primitiivse mõtlemise 7 tunnust
(224-229):
1. SEOSTAMINE
(13. reede + kõik mis siis juhtus)
2. ÜLDISTUSE
TEGEMINE (madu on mürgine = kõik maod on mürgised)
3. KATEGOORIAD
– sterotüüpidele antakse üks kahest hinnangust, kas hea või halb jne. Nt
sõber-vaenlane; ülem-alam; meie-nemad. Arenenud
närvisüsteemi jaoks näivad sellised seosed irratsionaalsed, primitiivse
loogika jaoks on nad täiesti õigustatud. Me eksisteerime samal ajal kahes
maailmas: arenenud ja primitiivses. (226)
4. PERSONALISEERIMINE
– Kõike nähakse isiklike emotsionaalsete vajaduste ja igatsuste valguses.
Primitiivne närvisüsteem kannab endas stereotüüpe nii teiste kui ka meie enda
kohta. Need stereotüübid võivad lähtuda meie ebakindlusest. (227)
Personaliseeritud mõtlemine võib teha meid üliväga tundlikuks, eriti kriitika
suhtes. Personaliseeritud mõtlemine pärsib tavaliselt empaatiat ja keskendub
üksnes ieseendale ja oma eeldatavatele emotsionaalsetele vajadusetele. Empaatiavõime paikneb prefrontaalse ajukoore
silmakoopaotsmiku osas, mis on aju üks enamarenenumaid piirkondi. Primitiivne
mõtlemine tulenebki paljus nende arenenud võimete häiritud tegevusest. (228)
5. KESKENDUMINE
MINEVIKULE VÕI KÄESOLEVALE HETKELE – Selline olevikule ja minevikule
orienteeritud käitumine vastab amügdala koostatud emotsionaalsete reaktsioonide
andmebaasile. (228)
6. SELEKTIIVNE
MÄLU
7. MEELEOLUKESKSED
REAKTSIOONID
OTSIDES ÕIGUST, MITTE KÄTTEMAKSU
Erinevalt vihkamisest võib ratsionaalne vastumeelsus olla üsna
kompleksne ja spetsiifiline, kandes endas selliseid potentsiaalselt
konstruktiivseid emotsioone nagu konstruktiivne
viha, mis sageli väljendub kui õiglane pahameel või moraalne nördimus, õhutades inimesi ja rühmitusi ülekohtu vastu
aktiivselt üles astuma. (234)
Mõnikord seaduslik õigus ei toimi. Seda võivad õõnestada korruptsioon
või eelarvamused. (237)
Vihkamine ja kättemaks on
haaratud minevikust. (242)
Kolmandaks põlvkonnaks on
eelarvamused tavaliselt täielikult kadunud. Kui emigreerumine välja arvata,
pole vihkajalikust keskkonnast lahkumine enamike inimeste jaoks aga võimalik.
Alternatiiviks on keskkond täielikult ümber ehitada, et selles poleks
vihkamist. See aga on loomulikult Heraklese
ülesanne. (244)
(Restak, The Mind) * Vanemate ja
perekonna foorum (Parents Circle/Family Forum)
EMPAATIA, MÕISTMINE JA ANDESTUS
Nii nagu primitiivsel
närvisüsteemil on alateadlikud mehhanismid meie ja nemad erisuste loomiseks, on
tal ka alateadlikud mehhanismid nende kustutamiseks. Kui inimesed, keda ühendab
teatud mõte, võtavad midagi ette ühise eesmärgi nimel, kaovad enamasti meie ja
nemad erisused ja selle asemele tekib ühtne meie- tunne. ´´Nemad´´ on nüüd osa
´´meist´´. Stereotüübid, eelarvamused ja vihkamine – mis sageli põhinevad
erisustel – võivad märkimisväärselt väheneda või kaduda. Inimesed ei pea
otseselt midagi koos tegema, et nende primitiivses närvisüsteemis need
mehhanismid käivituksid. Nad võivad osaleda kellegi kaudu. Cathy Freemani näide
selgitab meile, miks sport on muutunud võimsaks vahendiks meie-nemad erisuste
lahustamiseks. (252) või nt Muhammed Ali
Vihkamise puhul on see meie ja
nemad erisusi vähendav mehhanism eriti tähtis, mis avaldab vastutoimet ühele
vihkamise põhiomadusele, milleks on klammerdumine mineviku väärkohtlemise
külge. Lihtne eesmärk, olgu see siis
meistritiitli või sõja võitmine, on suunatud tulevikku ja kisub mõtted
minevikust välja. (255)
Vaenulikud inimesed ja grupid
peaksid, kui vähegi võimalik, otsima erinevaid koostööviise, et saavutada mõlemale
poolele olulisi eesmärke. See oleks väärtuslik panus vihkamise ohjeldamiseks ja
kaotamiseks. (255)
Nartsissismi puhul on tegu
primitiivse enesearmastusega selle ensekeskse suhte jõulisus võib jätta vähe hingejõudu, et teiste inimestega
samastuda, mida paljud peavad sellise ebahariliku empaatiavaeguse põhjuseks. Nartsissist ei pruugi kogeda empaatiat
ei oma vaenlase ega ka oma toetajate vastu. (261)
Kui me igatseme ohjeldada
vihkamist, ebatolerantsust ja vägivalda, mis eeldab keskendumist nii meie
ühisele inimsusele kui iga üksikisiku ainulaadsusele, on
ülimalt oluline arendada endas empaatiat. Selleks aga peab inimkond tegema
suure kvalitatiivse hüppe oma loovuses ja kujutlusvõimes. Kujutlusvõime aitab
meil asetada ennast nende inimeste olukorda, kes jäävad meie grupist välja.
Oskuslikult koostatud meediaettekanded kriisiolukorrast mõnes kaugemas
regioonis – näiteks näljahädast Somaalias – võivad tuua nende inimeste
kannatuse meile koju ja vallandada toetusaktsioone. Aga me ei saa loota ainult selle peale, et teised
meie empaatiat ärataksid.
Iga inimene peab leidma oma tee,
kuidas võõraste ´´ nendeks´´ tembeldamise kalduvusele loovalt vastu seista.
(264)
Kuigi empaatiat ei tohi kunagi
alla suruda, tuleb seda arenenud närvisüsteemi abil kontrollida ja teiste
faktoritega tasakaalus hoida. Nt on empaatia puhul tarvis näha erisusi ja
säilitada perspektiivitunne. (266)
Pikajalise vaenu vastu aitab väga
hästi see, kui inimesed – eriti juhid – konkreetse inimese ees kogu südamset
vabandavad. See on esimeseks sammuks lepituse suunas ja aitab luua vastastikust
empaatiat. (267)
Juhtunu tunnistamine ja andekspalumine on üks peamisi samme tervenemise
suunas. (269)
VALGUSTATUD TULEVIK
Malaisias elav semai rahvas ei tülitse ega vihka pea kunagi.
Kui klanni kahe liikme vahel arusaamatus tekib, lahendatakse see sõnade, mitte relvade abil. Külavanem
kuulutab välja koosoleku, kuhu on oodatud kõik. Igaüks võib oma arvamust
avaldada, mida enamik inimesi ka teeb. Koosolekud võivad kesta päevi. Kui
osalejad on kõik südame pealt ära rääkinud, teeb juht otsuse ja keelab sellest
asjast rohkem rääkida. Sellega on vaidlus lõpetatud. (271)
Kõige vähem vägivalda, nagu semailaste hulgas, näib esinevat
sellistes ühiskondades, kus mehed ja naised elavad koos, söövad ja magavad koos,
ning kasvatavad koos oma lapsi enam-vähem võrdsetes tingimustes. Kõige
sõjakamad on need ühiskonnad, kus mehed elavad naistest eraldi majades ja kus
poisid võetakse varajases eas emade juurest ära ning allutatakse erinevatele
õpetustele, ka stressirohkele sõjalisele väljaõppele. (275)
Liigina tuleb meil hüljata limbiline kolkalik mõtlemine, et
omandada selle asemel arenenud ajupiirkondadest lähtuv, avar mõtlemine –
selgesõnaliselt loobudes igasugustest primitiivsetest stereotüüpidest ja
üldistustest, mis inimesi ´´ nendeks´´ klassifitseerivad. (277)
GLOBAL DREAM - oska
eristada, ole empaatiline, suhtle ja räägi, pea läbirääkimis, hari, otsi
karjäärivõimalusi, aseta asjad õigesse perspektiivi, väldi lõksusattumist, ole
osavõtlik, ning otsi õigust, mitte kättemaksu – mis neutraliseerivad
kaasasündinud kalduvusi, mis vihkamise võimalikuks teevad. (277)
Emotsionaalse tähenduse vägi ja saladus avaldub selgesti
suurte õpetajate ja suure kunsti puhul. (280)
TÄHENDUSTERAAPIA
Nagu kõike inimlikku, võib ka teadust kuritarvitada, ning
teadlased ei ole immuunsed üksteise alandamise suhtes. (284)