Miks me armastame? - Helen Fisher

Capellanus kirjutas oma raamatus õukondliku armastuse reeglitest: ´See, kes ei tunne armukadedust, pole võimeline armastama.´ Ta nimetas armukadedust ´armastuse toitjaks´, sest ta uskus, et see turgutab romantilist leeki.

Kõrge dopamiini tase ajus tekitab äärmiselt keskendunud tähelepanu ja kõikumatut motivatsiooni ning eesmärgile pühendunud käitumist. Need on romantilise armastuse kesksed tunnused. Armunud keskenduvad sügavuti oma armsamale, unustades sageli kõik muu. Nad keskenduvad nii hoolega jumaldatu positiivsetele omadustele, et eiravad muretult tema negatiivseid jooni. Nad koguni jumaldavad teatud sündmusi ja asju, mida nad oma kallimaga on jaganud.

Armastusest pimestatud peavad oma armsamat uudseks ja ainulaadseks.

Dopamiini on seostatud uute stiimulite tundma õppimisega.

Ekstaas on samuti armastajatele erakordselt iseloomulik. Seegi näib olevat seotud dopamiiniga.

Sõltumine ja ihalemine on haiglasliku sõltuvuse sümptomid ning kõik peamised sõltuvused on seotud dopamiini kõrgema tasemega.

Poolikult. Minu jaoks ei kirjelda ükski teine sõna armasusest pimestatud mehi ja naisi paremini.

Art Aron on pühendunud ideele, et romantiline armastus ei ole emotsioon, vaid hoopis motivatsioonisüsteem, mis võimaldab luua ja säilitada intiimse suhte eelistatud paaritumiskaaslasega.

Ennekõike on romantiline külgetõmme sama visa kui tungidki - seda on väga raske lämmatada. Emotsioonid aga tulevad ja lähevad - sa võid olla hommikul õnnelik ja õhtul õnnetu.

Ja nagu kõik teised tungid, on ka romantiline armastus vajadus ja ihalemine. Me vajame toitu. Me vajame vett. Me vajame soojust. Armunu tunneb, et ta vajab oma armastatut. Platonil oli üle kahe tuhande aasta tagasi õigus. Armastuse jumal ´elab puuduse seisundis´.

Armastus on muutuvate vajaduste ja tunnete kaleidoskoop. See kõik on kinnitatud taevaliku olendi külge, kelle väikseima sõna või naeratuse nagis inimene ripub, pööreldes lootuse ja rõõmu ning ihalemise käes. Keerukus, su nimi on armastus.

´Naso pasyo, maya basyo.´ Lõuna -Nepaali maapiirkondade naised kasutavad seda nilbevõitu ütlust sama nähtuse väljendamiseks. See tähendab: ´Peenis sisenes ja armastus saabus.´

Loodus on isastele imetajatele isainstinkti tundmiseks andnud kemikaali - vasopressiini.

Koos kasvasime

kui kaksikkirss, mis jagatuna näib,

ent siiski üks on oma jagatuses,

kaks kaunist marja ühe varre küljes! (Shakespeare)

Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult.

Loodus pole korralik. Talle meeldivad valikud. Kõik sõltub millestki. Järelikult võib kiindumuse keemia lämmatada armumise keemia.

ARMASTUSE LIIGID

Eros - kirglik

Mania- kinnisideeline

Ludus - mänguline

Storge - südamlik

Agape - isetu, õrn

Pragma - terve mõistus

Põhilised emotsioonid on universaalsed, päritud, tahtmatud, kiiresti väljendatud, neid kujutatakse kõikjal samasuguste näoilmete abil, neid on raske teeselda ning sageli keerukas kontrollida. Nende hulka kuuluvad hirm, viha, rõõm, kurbus, vastikus ja üllatus.

Keskmiselt valdavad naised kogu maailmas keelenüansse oskuslikumalt, sest see võime on seotud naissuguhormooni östrogeeniga.

Mehed otsivad seksobjekte ja naised eduobjekte.

Mehed teavad intuitiivselt, et noorte, tervete ja energiliste naiste tähelepanu võitmiseks peavad nad püüdme jätta mulje mehest, kes on kartmatu, kõva kui kivi ja võimas kui lõõmav päike.

Huvitaval kombel on naised ovulatsiooni ajal enam huvitatud hea huumorimeelega meestest.

Naiste jaoks pole juhuseks nii juhuslik kui meeste jaoks.

Mae West ´Meestele meeldivad minevikuga naised, sest nad loodavad, et ajalugu kordub.´

Ei arvuti, trükipress, aurumootor ega ratas muutnud inimkonda sedavõrd kui see algne tehnoloogiline areng - leegi kontrollimine.

Kuigi inimaju moodustab vaid 2 % meie kehakaalust, tarvitab see 25% ainevahetusest saadavast energiast ja 40% vereglükoosist. Selle arengut juhivad tuhanded geenid, õigupoolest kolmandik meie genoomist.

Friedrich Nietzshe ´Mis mind ei tapa, teeb mind tugevaks.´

Šimpansi aju kaalub u 0,5 , inimese aju aga poolteist kilo. Inimesel on u 33 000 geeni.

On väga tähtis ennast kogu aeg tegutsemas hoida. Sunni ennast. Nii on ka Piiblis öeldud: ´Võta oma voodi ja kõnni´. Tee seda. Vii oma tähelepanu mujale.

Kõik ergutav ja ebaharilik võib vallandada romantilist armastust.

Isegi tabletid, mis tõstavad dopamiini taset ajus, ei pane kedagi sinusse armuma, kui ta pole valmis või otsib hoopis teistsugust partnerit.

Mehed ei vaja keeleannet, nad vajavad lihtsalt julgust ja sõnu.

Mehed võrdsustavad seksi emotsionaalse lähedusega neli korda suurema tõenäosusega kui naised.

Nii nagu naiste näiline abitus, võib ka meeste ninakas hooplemine aidata südames tuld süüdata.

Armastus ongi mäng. Looduse ainus mäng.

Nende abielu oli kestnud 26.a. Kui meiega liitus ka tema abikaasa, võtsin enesele vabaduse küsida, kuidas on nad suutnud oma kire nii värskena hoida.

Naine vastas: ´´Huumor.´ Mees vastas: ´Seks´

Mind ei üllatanud kumbki vastus. Huumor põhineb ebaharilikul ja ootamatul, mis auurendab dopamiinitaset ajus.

Anatole France: ´Pole kombeks armastada seda, mis juba olemas on.´

Kahlil Gibran: ´Koosoldud aeg peab vahelduma lahus oldud ajaga.´

Õigupoolest mõtleme harva, ilma et sellega kaasneks tunded ja tungid. Me oleksime ´jäätunud hinged´.

Miks me armastame? Sest tung armastada on mitmeotstarbeline mehhanism.

Internetis ja mujalgi pakutava tutvumisteenuse käive oli 2002.a 917 miljonit dollarit.

Massaaž aktiveerib oksütotsiini ja opioidide retseptorid.

Suurepärane raamat depressiooni ravimise kohta on:

The Emotional Revolution (Emotsionaalne revolutsioon) 2002, Norman Rosenthal

Suhtlemise kuldreeglid

Kuulamine
·
Ennast ei tohi ära unustada
·
Me EI PEA kunagi midagi, meil on ALATI
VALIKUVÕIMALUS

VAHETUSTEOORIA
Kulud-tulud

Kui ma suhtlen, miks?
·
Emotsionaalne
·
Töö

KAJA SUND e ümberjutustamine
PEEGELDUS –emotsiooni kirjeldus (tunneme kurbust-käitume vihaselt
jne)

TUNDEID MITTE TUNDA POLE VÕIMALIK!!!!

Iga inimene on universaalne kombinatsioon.

Kasulikud viidad:
·
Tähele panemine
·
Ära kuulamine
·
Huvi tundmine

Kehakeele informatsioon – tuleb vaadata ÜLDIST tervikut ja
ÜLDIST konteksti
Naised väärkasutavad suhtlemist
Mehed väärkasutavad autonoomsust, sõltumatust
Seepärast naised oskavad ka NAUTIDA suhtlust rohkem.


Inimesel on vaja säilitada oma MINA pilt, seda üksi ei tee.
Seda saab teha läbi teiste peegelduse.
90 % suhtlemises me TUNNEME mida teine tunneb.

Suhtlemise kuldreegel!
VÕRDSED
POSITSIOONID

Ülemus-alluv
Ema-laps
(liialt vastutav, muretseb kõikide probleemide pärast või vastupidi liigne
alluvus)

Suhtlemine – see tegelikult on üks kunst!

vabandamine

Hanno Ojala ' Rapa nui'

bustrofedoon - tekst algas tahvli vasakust alumisest nurgast, pööras rea lõpus end nii-öelda pea peale ja jätkus tagurpidi, et seejärel järgmises reas jälle õiget pidi pöörata (lk 108)

1. Hotu Matua
2. Tuumaeheke
3. Nuku
4. Miru
5. Hiuariru
6. Aturangi
7. Raa
8. Ataranga
9. Hakapuna
10. Oihu
11. Ruhoi
12. Tnkanga te Mamara
13. Takahita
14. Onaraa
15. Koroharua
16. Mahunta Ariiki
40. Punahako
44. Haumoana
48. Anekena
51. Terava Rara
52. Tehitehuke
53. Tevahai
54. Kaimokoi Iti
57. Murata

manatark

Rukunga - viimane lindinimene - tanga manu
Saare ülempealik - ariki mau
Rei miro - sirbikujuline lame puust kaelaehe, mis kujutab kas paati või poolkuud
TAHONGA

VIIMANE LOENG Randy Pausch

See oli tagasilöök. Kuid ma korrutasin oma mantrat: takistused seisavad meie ees põhjusega. Need pole meie peatamiseks. Takistused annavad võimaluse näidata, kui väga me midagi soovime. (lk 62)

Tarkade inimeste sõnu korrutades on lihtne ka ise targana näida. (lk 63)

' Väga kahju, et inimesed sind nii ülbena näevad, sest see võib sinu edaspidises elus ja saavutustes sulle takistuseks saada.' (Dutch uncle)

Takistused on tehtud selleks, et hoida eemale need, kes neid piisavalt ületada ei taha. Nad on selleks, et t e i s i eemale hoida (lk 82)

' Miski justkui häirib mind. Ma ei tea, mis see olla võiks. Kui välja mõtlen, siis ütlen sulle ka.' Jai (lk 106)

Tõde teeb vabaks.

Aeg on kõik, mis sulle on antud, ja ühel päeval võid avastada, et sul on seda alles vähem, kui olid arvanud. (lk 119)

1. Nagu rahagi, tuleb aega osata õigesti investeerida
2. Plaane võib alati muuta, peaasi et need on olemas. (Teen tegemata asjadest alati nimekirju, see aitab elu väiksemateks sammudeks jagada)
3. Küsige endalt: kas kulutate oma aega õigetele asjadele?
4. Töötage välja tõhus arhiveerimissüsteem
5. Mõtestage telefon enda jaoks ümber
6. Delegeerige
7. Lubage endale puhkust

Tõeliseks arenemisvõimaluseks on oskus oma võimeid ise hinnata.

Raha abil vaesuse vastu võitlemine võib olla tänuväärne, kuid tihtipeale sellest ei piisa. Kui aga saata inimene kuule, siis inspireerib see meid oma potentsiaali täiel määral rakendama ning just nii leiavad lõpuks lahenduse ka meie kõige suuremad probleemid.

Lubage endale unistada. Lubage seda ka oma lastele ning innustage neid seda tegema. Vahetevahel võite neil lasta selle nimel ka kauem üleval olla. (lk 140)

Hädaldamine ja kurtmine ei ole hea strateegia.
Meie aeg ja energia on piiratud. Virisemisele kulutatud aeg ei aita kuidagi meid oma eesmärkidele lähemale. Ka ei tee see meid õnnelikumaks (lk 147)

Nõuanded meeskonnatööks.
1. Tutvuge inimestega korralikult
2. Leidke ühiseid huvisid
3. Proovige leida tutvumiseks võimalikult head tingimused
4. Laske kõigil sõna võtta
5. Tehke märkmeid
6. Kiitke üksteist
7. Esitage oma alternatiivid küsimustena

' Kui piisavalt kaua oodata, võivad inimesed sind üllatada ja sulle muljet avaldada.' Jon Snoddy

' Kui mõni mees on sinust huvitatud, siis on asi väga lihtne. Lihtsalt ignoreeri kõike, mida ta räägib ja pööra tähelepanu vaid sellele, mida ta reaalselt teeb.' (lk 154)

Randy Pausch klišeed:

* Tantsi sellega, kellega peole tulid
* Õnn on see, kui ettevalmistus kohtab võimalust
* Usu alati endasse
* Aga kuidas teile muidu etendus meeldis, proua Lincoln?

Ausus ei ole vaid moraalselt õige, see on ka tõhus.

Olen arvamusel, et kui oma elu õigesti elada, siis kulutatakse ikka must ja valge kriit enne teisi värvitoone ära. (lk 172)

Rasvakriidi lõhn viib tagasi otse lapsepõlve.

Tulusid ja kulusid saab hinnata rohkem kui vaid ühel moel. Asutustel peaks igal tasandil piisavalt südant olema. (lk 176)

Isa uskus, et füüsilise töö jaoks ei ole keegi liiga hea. Ta ütles, et tema pärast võiksin olla pigem tõsist vaeva nägev maailma parim kraavikaevaja kui ennasttäis elitarist kuskil kontorilaua taga. (lk 177)

Kui teil õnnestub suhestuda kahe erineva kultuuriga, siis on tõenäoline, et suudate mõlemas edukas olla. (lk 179)

Kui tahad midagi piisavalt palju, siis ära anna kunagi alla (ja võta vastu kõik abipakkumised). Takistused on meie teel põhjusega ja kui need lõpuks ületatud saavad - isegi kui keegi peaks sind neid praktiliselt üle heitma -, võib oma kogemuste jagamine teistele pigem abiks olla. (lk 182)

Julgege alati k ü s i d a. Lihtsalt küsige.
Tihedamini, kui te arvata oskate, võib vastuseks olla: 'Muidugi.' (lk 187)

Öelge oma (surevale) sõbrale et koos temaga sureb ka osake teist ning läheb temaga kaasa. Kuhu läheb tema, sinna lähete ka teie - Krishnamurti.

Emotsionaalse kindlustuse osamaksed tasutakse aja, mitte rahaga.


www.thelastlecture.com
www.etc.cmu.edu
www.alice.org

MIKS ME VIHKAME

Rush W. Dozier, jr

2004
Eesti Ekspressi kirjastus

Charles Darwin ' Emotsioonide väljendusvormid inimeste ja loomade puhul.'

Nende (roomajate) amügdala ja hipokampus on rudimentaarsed, ajukoor aga väga väikene. Terapsiidid olid imetajalaadsed roomajad. (lk48)

Keerukas vokaalne kommunikatsioon.

LIMBILINE SÜSTEEM

Haistmissüsteem tuvastab ümbritseva maailma keemilisi märke ja üritab neid liigitada, alates kaaslase lõhnast kuni saagi lõhnani. (lk49)

VALU, VIHA, VIHKAMINE, RÕÕM, NAUDING
Hea või kuri?

Oma kiiresti vahelduvate kunsti- ja käsitööstiilidega demonstreerivad kromanjoonlased esmakordselt inimesele nii omaseid kalduvusi: me tüdime kiiresti ja oleme väga uudishimulikud. Nemad olid esimesed, kes valmistasid erinevaid relvi ja lõid erinevaid kultuure. (lk75)

Teadlikkus: see on nii eneseteadvuse kui ka enesevihkamise allikas.

Teadlikkus on veelgi vastuolulisem asi kui keel. Juba selle defineerimine on keeukas. Üks on aga kindel: see tähendab võimet luua mõistuslik pilt keskkonnast ja sealhulgas ka enesest. (lk91)

Igavus on uudishimu abiline. (lk 101)

Kollektiivne igtasus (läbi mõtte ja tähenduse) kontrolli saavutada.

Uuringud viitavad sellele, et üldiselt on kõige õnnelikumad inimesed, kes tunnevad, et nad kontrollivad olukorda. Enamasti lähtub sellest kõrge enesehinnag. (lk106)

Teades meie närvisüsteemi ülesehitust, kasvab meie enesehinnang siis, kui meil õnnestub leida oma elule mõte ja saavutada kontroll. (lk106)

Mingisugusele suuremale eesmärgile keskendumine võib viia inimese tähelepanu eemale isiklust raskusest ja paratamatust surelikkusest. (lk108)

maniakk-maania-maniakaalne depressioon-bipolaarne häire-haigus, mille puhul ülim eufooria vaheldub ülima lootusetusega. Maniakaalne depressioon on psühholoogilistest haigustest ilmselt kõige surmavam. (lk111)

Kui emotsioon on või afekt kestab pikemat aega, saab sellest meeleolu. (lk113)

Skisofreeniat iseloomustab kohatu ja vildakas mõtlemine.

Intensiivne ja pikaajaline eufooria kujutab endast teatavat maanilist meeleoluhäiret.
Intensiivne ja pikaajaline kurbus või ängistus kujutab endast kliinilist depressiooni.
Aga mitte alati. Tähtis on kontekst.

Intensiivne, pikaajaline ja valdav vaenulikkus kujutab endast vihkamist. Kuigi ta ei ole meeleoluhäirena klassifitseeritud, on tal kõik selle omadused olemas.

emotsioon
afekt
meeleolu

kõige pikaajalisem emotsionaalne kogemus - temperament ehk loomulaad.

RÕÕMSAMEELNE, MURELIK, VIHANE, KURB, MOSSIS

kognitiivne käitumisteraapia

Igas kultuuris, mida iial uuritud on, panevad enamiku vägivallategusid toime mehed. (lk 135)

Maailmas on palju karjuvaid vajadusi.

Vihkamisel on neli põhikomponenti:
intensiivne ja painajalik vastumeelsus,
negatiivsed kaksikstereotüübid ja üldistused,
empaatia puudumine vihkamise objekti suhtes
ja vaenulikkusetunne, mis võib vallandada agressiooni - võitlusrefleksi.

Inimkäitumise uuringud on välja selgitanud vähemalt kaheksa eelarvamuste ja vihkamise suuremat allikat:
grupisobivus (meie-nemad)
identiteet
võistlemine väheste ressursside pärast (meie-nemad)
kontroll ja domineerimine
jõuetus
hirm ja valu
staatus ja ühsikondlikud rollid

Primitiivne närvisüsteem kaldub vaatlema maailma kui koogijagamise mängu: sina võidad - mina kaotan.

Primitiivne närvisüsteem on üles ehitatud nii, et ta reeglina loob kaksikkategooriaid, millesse nähtused üks-kahest-loogika alusel asetatakse. Inimene on kas üks meie seast või üks nende seast, sõber või vaenlane, hea või halb. (lk 141)

Igaüks meist kujutab endast unikaalset alleelide sulamit, mis loomulikul viisil kunagi ei kordu - ilma mingisuguse kunstliku protsessita nagu nt kloonimine. (lk 144)

Tolerants ei ole kaasasündinud, seda on vaja õppida. (lk 144)

Empaatia on mõistuse üks arenenumaid võimeid, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Adolf Hitler ja natsiliikumine on õpikunäited. Empaatiat võib kasutada vihkamise vähendamiseks või hajutamiseks, aga pistelist empaatiat võib kasutada vihavaenu loomiseks, näiteks siis, kui inimesed tunnevad empaatiat selliste vihkamise levitajate vastu nagu Hitler või paljude vihaleõhutajate ja demagoogide vastu internetis või väljaspool seda. (lk 158)

See ei ole kokkusattumus, et paranoia ja vihkamine käivad tihti koos. Paranoia aitab luua tunnet, et sind on lõksu püütud, mis võib tekitada primitiivse närvisüsteemi jõulise võitlusreaktsiooni. Aga suhe on kahesuunaline. Mitte ainult paranoia ei tooda vihkamist, vaid ka vihkamine paranoiat, nagu vihkajate tundlik limbiline süsteem alustab kõikjal hirmude ja vandenõude nägemist. (lk 160)

Viha on iganenud jäänus muistsest minevikust. See ähvardab meie liigi kestmajäämist massihävitusrelvade ajastul. Seal on midagi, mis ei ole inimlik, mis innustab vihkamise ajal tapma ja see, et need grupid seda toetavad, on midagi ürgset ja hirmutavat. See on loomus, mida võib leida sügavalt meie ajust. (lk 161)

Kui me oleme õnnelikud, vallandub energia ja tähelepanuvõime suureneb. Frustratsioon ja vihkamine aga imevad meid tühjaks neist mõlemast, millest tulenevad nii füüsiline kui vaimne kurnatus, aga ka teised võimalikud tervisehäired. Tänapäeva meeletu konkurentsi- ja stressirohke töö võimaldab seda probleemi. (163)

Igal aastal tapetakse ametipostil ligi tuhat töötajat. See on kõige kiiremini kasvav mõrvakategooria. (lk164)

Üheks liigse ja pikaajalise stressi tunnuseks on ebanormaalne kalduvus asju unustada. Kui stressi õigeaegselt vähendada, võib hipokampus taastuda. (lk 173)

Väldi tunnet, et sa oled oma töö sisse lõksu jäänud. (lk 174)

USA Psühhiaatrite Liit diagnoosib kliinilise depressiooni juhul, kui inimesel esineb kahe nädala jooksul praktiliselt iga päev viis või enam järgnevatest sümptomitest: pidev rõhutud meeleolu (laste ja noorukite puhul annab sellest märku ärrituvus), märgatav huvi ja rõõmu puudumine mistahes tegevuste vastu, söögiisu suur kasv või langus, unetus või ülemäärane magamine, rahutud või aeglased liigutused, kurnatus, väärtusetusetunne või põhjendamatu süütunne, otsustusvõimetus või mõtlemis - ja keskendusmisvõime langus ja puidevad surma- või enesetapumõtted. Inimesel, kes tõepoolest depressiooni all kannatab, peavad olema kaks esimest sümptomit või üks nendest ja tema seisukord ei tohi olla põhjustatud rohtudest, mingist teisest haigusest või normalsest leinamisest. Sellisel juhul vajab inimene kiiresti ravi: kas psühhoteraapiat või antidepressante - või mõlemat-, sest nagu juba mainitud, on depressioon peamiseks enesetappude põhjustajaks. (lk175)

ürgtunded - armastus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vihkamine, õnnetunne on emotsionaalne hüve, mis kaasneb kontaktidega, mille poole armastus püüdleb.

Armastus ja vihkamine asuvad primitiivses närvisüsteemis sama telje eri otstes.

Primitiivse mõtlemise seitse tunnust (lk 224)
1) seostamine
2) üldistuste tegmine. Limbiline süsteem on võimeline teisi inimesi tohututesse ohukategooriatesse kuhjama, mis on rajatud sellistele üldistele tunnustele nagu rass, rahvus, religioon jne
3) kategooriad. Primitiivne närvisüsteem ei piirdu sellega, et arutleda stereotüüpsel viisil. Ta annab nendele stereotüüpidele ka ühe kahest hinnangust - miski või keegi on kas hea või halb, sõber või vaenlane, üks meie või üks nende hulgast, ülem või alam. Arerenenud närvisüsteemi jaoks näivad sellised seosed irratsionaalsed, primitiivse loogika jaoks on nad aga täiesti õigustatud. Me eksisteerime samal ajal kahes maailmas: arenenud ja primitiivses. Kui meie mõtted tõsise ohu korral arenenud närvisüsteemist primitiivsesse libisevad, võivad varem täiesti pöörasena tundunud ideed äkitselt loogilised näida.
4) personaliserimine. kõike nähakse isiklike emotsionaalsete vajaduste ja igatsuste valguses. Primitiivne närvisüsteem kannab enda stereotüüpe nii teiste kui ka meie enda kohta. Need stereotüübid võivad lähtuda meie ebakindlusest. Personaliseeritud mõtlemine võib teha meid üliväga tundlikuks, eriti kriitika suhtes. Personaliseeritud mõtlemine pärsib tavaliselt empaatoat ja keskendub üksnes iseendale ja oma eeldatavatele emotsionaalsetele vajadustele. Empaatiavõime paikneb prefrontaalse ajukoore silmakoopaotsmiku osas, mis on aju üks enamarenenud piirkondi. Primitiivne mõtlemine tulenebki paljus nende arenenud võimete häiritud tegevusest.
5) keskendumine minevikule või käesolevale hetkele
6) selektiivne mälu
7) meeleolukesksed reaktsioonid

Meeleolukesksed reaktsioonid ja selektiivne mälu on kõige selgemini täheldatavad sügava depressiooni puhul, mis neokorteksi tegevust drastiliselt vähendab.
Purjus inimese puhul võib olukoed olla vastupidine, nii et ta näeb kõike läbi roosade prillide. Alkohol pärsib otsmikusagarate tööd ja vabastab primitiivse närvisüsteemi. Mõnede jaoks võib see olla meeldiv kogemus (229)

Kaks närvisüsteemi (primitiivne ja arenenud) võistlevad kogu aeg selle pärast, et kontrollida meie mõtteid, emotsioone ja käitumist. Kui arenenud närvisüsteem on ebaküps või ebapiisavalt treenitud, saab primitiivne NS temast kergesti jagu. Suur erinevus peitub aga selles, et kui arenenud NS aru saab, et ta on teinud vea, suudab ta oma mõtteviise kiiremas korras muuta. Primitiivsel närvisüsteemil on sellega aga suuri saskusi

VIHKAMISE LÕKS (230)
Vihkamine välistab mõistmise ja empaatia.
Kuna primitiivne närvisüsteem tegeleb otseselt ellujäämise ja viljakusega, käivitab ta iga suurema ohu puhul meie mälumehhanismid, nii et ohusituatsiooni iga detail söövitub sügavale meie mõistusesse.
Painajalik vihkamine, mille eesmärgiks on iga hinna eest see patuoimas leida - selline vihkamine teeb meist mineviku vangid.
Samas aga on mõistuse sügavustes peidus ka lahendused, et ravida usaldamatust ja leevendada lootusetust. Meie areng kujutab endast nii probleemi kui lahendust (232)

OTSIDES ÕIGUST, MITTE KÄTTEMAKSU (233)

VIHKAMINE ON ISIKLIK. Kättemaks samuti. Õigus aga mitte. Elliott Doroff ' Kättemaks ei puuduta vaid kahte inimest, see puudutb kõiki. See rebestab ühiskonda. See kisub sind madalamale tasemele.'

KÄTTEMAKSUTSÜKKEL (240)

Empaatia, mõistmine ja andestus (249)

Enesekehtestamine - ei või jah?

Autorid: Toivo Niiberg ja Tiiu Urva 2009

Inimese karistamine tema agressiivsust ei vähenda ning ta ei saavuta psüühilist tasakaalu ka oma energiat agressiivselt välja elades (lk16)

Kõigis inimese eluavaldustes ongi kõige kummalisem tema suhtumine teise inimesesse (lk17)

Ainus viis agressiivsust vähendada on kõrvaldada tema tekitaja (lk16)

Agressioon - neutraalne energia

Agressiivse käitumise liigid:
1. Füüsiline (löömine, tõukamineamine, peksmine, sadism, tapmine)
2. Sõnaline (karjumine, sõimamine, ropendamine, solvamine, narrimine, ironiseerimine, psühhosadism)
3. Kaudne (kuulujuttude levitamine, teiste positsiooni alandavad valed ja laim, ässitamine, sostiaalne manipulatsioon)
4. Seksuaalne vägivald

Kui vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, nt töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole.

Agressiivsus on SISEMISE EBAKINDLUSE PEEGELDUS.

Arvatakse, et naised on vähem agressiivsed kui mehed, tegelikult ei ole, väljendus on lihtsalt erinev. (lk22)

Inimesed, kes on üksikud, omavad ebaadekvatsust sotsiaalses käitumises ja konfliktilahendamisstrateegiates. (lk23)

ANTISOTSIAALNE

Uurimused kinnitavad, et 7-aastane saab aru agressiooni tagajärgedest, ent alles 11-aastane on võimeline eristama agressiooni motiive (lk26)

Kujutluste kasutamise võime on täiskasvanu vaimse tervise seisukohalt tähtis psüühilise eneseregulatsiooni vahend. Kujutluste varal valab inimene välja oma pettumuse, ahistuse ja viha, mõtleb olukordadele teistsuguseid lahendusi. Kujutluste abil maandab ta iga päev ka hulga agressiivsust.

Mõnikord on väidetud, et psüühiliselt tasakaalukal, ühiskonnasõbralikul inimesel on mõttes rohkem vägivalda kui kurjategijal, kes ei oska agressiivsust kujtlusvõime abil maandada.

Alguses on mõte, siis sõna ja seejärel tegu. Ehk tegelikult on mõte tegu. Leitud on, et inimese mõttel on täiesti reaalne energia ja jõud, igal sõnal ja mõttel on oma vibratsioon, mis peenemal tasandil ka maailma mõjutab. (lk49)

Esmalt tuleb õppida ennast tunnustama, laadimaks end positiivse energiaga, siis on kergem ka teisi mõista ja vajadusel isegi neid aidata.

Dalai-laama juhised eluks ja hea energia vastuvõtuks 2008 a:

* Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga
* Kui kaotad, ära lase õppetunnil kaduma minna
* Järgi kolme olulist aspekti:
1) austust iseenda vastu
2) austust kaasinimeste vastu
3) vastutuse kandumist iga oma tegevuse eest
* Pea meeles, et soovitust ilmajäämine võib mõnikord osutuda suurepäraseks õnnetabamuseks
* Õpi reeglid selgeks, siis tead kuidas neid õigesti eirata
* Ära lase väiksel lahkarvamusel kahjustada tõelist suhet
* Kui mõistad, et oled eksinud, astu kohe samme selle parandamiseks
* Leia iga päev veidi aega üksinda olemiseks
* Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde
* Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus
* Ela head ning austusväärset elu, sest vanana tagasi vaadates saad seda uuesti nautida
* Armastav õhkkond sinu kodus on sinu elu aluseks
* Kui sul on armastatud inimesega lahkarvamusi, tegele ainult hetkeolukorraga. Ära võta kõneaineks minevikus toimunut
* Jagage oma teadmisi: see on viis surematuse saavutamiseks
* Suhtu Maasse lugupidmise ja hellusega
* Külasta kord aastas mõnd paika, kus sa pole kunagi varem käinud
* Pea meeles, et parim suhe on see, milles armastus teineteise vastu ületab vajaduse teineteise järele.
* Otsusta oma edu üle selle järgi, millest sul tuli loobuda et seda saavutada
* Lähene armastusele ja toiduvalmistamisele hulljulge andumusega (lk 50-51)

Kuidas suhelda tulemuslikult ja teha ennast mõistetavaks täiesti erinevale inimtüübile?

+ selgita oma seisukohta arusaadavaöt
+ väldi süüdistamist
+ püüa teist osapoolt mõista ja ära kuulata
+ asjade arutamine viib suurema läheduse ja teineteise mõistmiseni
+ ära jaga katteta lubadusi

VIHA on kõige keerulisem ja kavalam stressiväljund.
Viha ei pea häbenema, küll aga seda, kuidas temaga toime tullakse ja kuhu vihahoog maandatakse.
Viha on alati seotud mingi sotsiaalse poolega, ta on suunatud kellegi vastu.

VIIS VIHA LIIKI

1) tahtmine olla teistest parem - teeb inimese südametuks
2) rahulolematus - võtab eluisu, hävitab elu mõtte
3) ülinõudlikkus - killustab eesmärgikindluse
4) sundolukord - võtab ära vabaduse, teeb inimesest orja
5) vastumeelsus - pidurdab liikumist ehk arengut

Viha on tunne tugevast nördimusest, millega kaasneb enesekontrolli kaotus.

Väljendamta negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu.

Viha taga on alati abitus.
Üks kõva vihahoog ja selle ´matmine´oma sisemusse vähendab sinu prognoositavat eluiga keskmiselt kolme nädala võrra.

Väidetakse, et huumoritunne on omane vaimselt tugevatele inimestele ja et see tugineb alati kõrgetele eetilistele ideaalidele.

Mitte keegi ei saa kedagi teist naerma sundida.

Huumorimeel on inimesele looduse poolt antud anne ja arvatakse, et keegi ei suuda avastada selle saladuse võtit. (lk59)

Hea nali on ikka 60-70% inimeste e sangviinikute pärusmaa.

Öeldakse, et see inimene, keda ajavad veel oma väikesed eluapsud naerma, on igati terve ega kannata depressiooni all.

Naeratavasse näkku ei sihita noolt (Jaapani vanasõna)

ENESEKEHTESTAMISE PSÜHHOLOOGILINE TARKUS seisnebki selles, et usku iseendasse tuleb võtta kõigutamatu ja enesestmõistetavana, seda ei tule üldse n-ö välja teenida ega kahtluse alla seada.

Oma seesmisest rikkusest teadlik isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. (lk60)

Mõned tundeelamused kujunevad vaimse tervise seisukohalt sama oluliseks nagu vitamiinid toidus.

Naerul on ka selge sotsiaalne roll - see näitab, et me tunneme end teiste inimeste keskel kindlalt ja vabalt.

Naer on vaba, spontaanse, ennastusaldava isiku kõige selgemaid väljendusviise.

Mõjuvõim on võimalus mitte ainult jõuda kokkuleppele, vaid saavutada kokkulepe sinu oma tingimustel.

Inimene kes seesmiselt pole vägivallaks valmis, on alati vägivallatsejast nõrgem (Aleksander Solženitsõn)

Psühholoogiline altruism - inimene on vahel võimeline tegema tegusid, mida ei usu olevat enda huvites, kuid usub olevat teiste huvides.
Eetiline altruism - inimene peaks mõnikord tegema tegusid, mis pole tema enda huvides, kuid on kellegi teise huvodes.

Mõttetu jagada inimesi halbadeks ja headeks. Inimesed on kas meeldivad või tüütud. (Oscar Wilde)

Altruism on isetu muretsemine teiste heaolu pärast.
Lojaalsus ja kohusetunne on nendele inimestele omane.

Auguste Comte - sotsiaalse vahetuse teooria

Kehtetu inimene ei seisa enese eest ega väljenda oma tundeid.
Alistuva käitumise tagajärjeks on elamata elu: suhted on pealiskaudsed ja tundeid ei saa väljendada. Kõik see võib viia depressioonini.

Vale on oma inimväärikuse minetamine ja ühtlasi hävitamine, aga vahel võib ka aususe ja liigse otsekohesusega teise inimese isegi tappa või enesetapuni viia (lk 109)

Vale on vaimne põgenemine.

Sagedamini valetavad argielus just need inimesed, kellele on oluline, mida teised neist mõtlevad.

Kulla mees, teie nähtavasti veel ei teagi, et me elame bluffimise ajastul. demokraatia on asendunud demagoogiaga. (Erich Maria Remarque)

EPILEPTOIDNE KOMPLEKS - 1/30

Inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga. (Thomas Gordon)

Kõik inimsuhted on seotud kehtestamisega.

Igasugune teise inimese lähedalolek tähendab valikuvõimalusi käitumiseks (lk156)

Südamlike tunnete väljendamine on sada protsenti enesekehtestamine (157)

Hea kasvatus ei seisne selles, et sa ei pilla kastet laudlinale, vaid selles, et sa ei märka, kui seda teeb keegi teine. (Anton Tšehhov)

Suhtlemise abil seovad inimesed end eluga ja suudavad panna end liikuma just selles suunas, mis pakub neile rahuldust ja muudab elu elamisväärseks. Edu algab õigest suhtumisest. Suhtumine on kui filter, mille läbi me elu näeme. (lk 159)

Tavasuhtluse kuldreeglid:

1. KUULA TEINE INIMENE LÕPUNI ÄRA. Kuulamisoskus on aerendatav ja jõukohane igale vähegi intelligentsele inimesele, tuleb vaid veidi vaeva näha ning paljud probleemid kaovad nagu iseenesest.

2. AUSTA ENDA JA KA TEISTE AEGA

3. Hoidu tegemast teise inimese kohta põhjalikke järeldusi. (Meis paikneb 6-8 tuhat halba geeni!) Elukunst seisneb oskuses oma vigadega nii hakkama saada, et jääd ise ellu ja jätad teised ellu.

4. Õpi naeratama

5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu

6. Valeta vähem

7. ÄRA KRITISEERI INIMESE ISIKSUST, VAID TEMA TEGUVIISI

8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all

9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud

10. Õpi andeks paluma

11. Ära tegutse esmavihas

12. Austa teise inimese peronaalset füüsilist ja vaimset ruumi

13. ÕPI EI ÜTLEMA. Kahjuks pidavat tänapäeval sinust olenema 20% ja ülejäänu kaob mingisse ´musta auku´.

14. Püüa teises inimeses leida sinuga ühist, mitte erinevat.

15. ÄRA OLE ÜLIINIMENE. Asendamatu oled sa eelkõige oma lähedastele ja siis alles teistele.

16. HOIA SÕPRU JA AUSTA VAENLASI. Öeldakse, et ühel korralikul lugupeetud inimesel on kolm armastavat sõpra ja kolm korralikku vaenlast.

17. Räägi emakeeles

18. Oska vaikida

19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte

20. OSKA ALLUDA JA JUHTIDA

21. PÄEVAS TÄITA KÜMME ROLLI, HARVA MÄNGIDA VÕID LOLLI....

Robert Bolton (1979) Suhtlemisoskus kui viie tegurui koostoime:

1) Kuulamisvilumused - võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab
2) kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada, teisi kahjustamata
3) Konfliktidega toimetuleku oskused - võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla.
4) Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused - võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldava lahenduse.
5) Oskuste valimine - tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige sobivamat käitumisviisi.

KUIDAS ÕPPIDA ÜTLEMA EI?
See on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ja keskseim oskus.

Kõrge enesehinnanguga isiku taluvuslävi on kõrgem: ta haavub harvem, ületab pettumused kiiremini ja on valmis rohkem andestama.

Enesekindluse loomine sõltub palus sellest, kuidas me ennast kritiseerime.

Enesepiitustamine ei paranda tehtud vigu.

Enesekindluse ja eneseusalduse kasvatamine on eeltööks individuaalsuse kujundamisele.

Kui te ei räägi tõtt iseendast, ei saa te seda rääkida ka teistest (Virginia Wolf)

Anna abipalujale teada, kuidas nõustamine kahjustaks sinu huve, koormaks sind liialt ja valmistask lõppude lõpuks ikkagi mõlemale osapoolele pettumuse.

Meie suhete kvliteet määrab meie elu kvaliteedi!

Ülemuse pidamise eeskiri (lk276)

• Ülemusel on õigus
• Ülemusel on alati õigus
• Kui alluvale äkki tundub, et hoopis temal on õigus, siis peab talle meelde tuletama kahte eelnevat punkti
• Ülemus ei maga - ta puhkab
• Ülemus ei joo - ta maitseb
• Ülemus ei hiline kunagi - ta viibibvõi on kõrgemates instantsides kinni
  
• Ülemus ei lahku kunagi töölt - ta läheb ametiasju ajama
• Ülemus ei loe tööl lehti ja ajakirju, ei räägi lõpmatult telefoniga ega ole süüvinud segamatult arvutisse, vaid kogub tööks vajalikku informatsiooni
• Ülemus ei lobise, vaid teeb selgitustööd
• Ülemus ei salatse , vaid hoiab sind eemal sinule ebameeldivast
  
• Ülemus ei karju ega tõsta häält, vaid räägib veidi kõvemini, et sa teda paremini kuuleksid
• Ülemus ei tee sulle peapesu, vaid hoolitseb sinu arengu kestvuse eest ja juhib tähelepanu sinu puudustele, millega peaksid senisest enam tegelema - ta hoolib sinust
  
• Kui sisened ülemuse kabinetti oma ideega, siis väljus sealt loomulikult tema omaga
• Mida rohkem sa kritiseerid ülemust, seda aeglasemalt tõused ametiredelil
• Tea, et ei koondatud mitte sind, vaid lihtsalt sinu töökoht, et sa võiksid leida endale sobivama ülemuse
• Ülemus jääb ülemuseks ka tänaval, rannas, restoranis, saunas, voodis ja nii enda kui ka sinu matustel
• Ülemus mõtleb alati kõigi eest

Lihtsamad EK võtted:

Otsene - Tänan, aga minu aeg sai otsa
Katkine grammofon - Ma mõistan, aga minu soov oli...
Udutamine
Lollitamine - kui keegi karjub või sõimab
Mina-teade - Tänan, sain haiget!
Negatiivne kehtestamine - vigade tunnistmine ilma vabanduseta
Endale ´tuha pähe´ raputamine ja ´retsepti´ palumine
Eskaleeriv kehtestamine - Kas ma sain öeldust õigetsi aru? Ütlesid, et...
Vastanduv kehtestamine - Maju näen, et tegelikult oled sa endast väljas.
Pommitamine kinniste küsimustega - millele saab vastata vaid jah või ei
Bumerangküsimused - mõne aja pärast uuesti küsida üle
Õpetlik kättemaks - vastata samamoodi aga suuremalt ja õpetliku/heatahtliku asjaga

KÕIGIGA EI PEA EGA TULEGI HÄSTI LÄBI SAADA

Kehtestav käitumin eeldab iseenda nimel rääkimist: Ma soovin täna peole minna - mitte: Täna tahetakse peole minna

* 3-osaline kehtestamissõnum (Bolton 1979) Kui sina....(käitumise kirjeldus ilma hinnaguta), siis ma tunnen......., sest...... (selgitada teise käitumise või öeldu mõju oma elule)


* Kuueosaline kehtestamisprotsess (Bolton 1979)
Ettevalmistus - sõnum mõleda või kirjutada
Sõnumi teelesaatmine - õige aeg ja koht, tasakaalukus, verbaalse sõnumi ja kehakeele tasakaal
Paus - olla valmis vastaspoole rünnakuks
Enesekaitse ärakuulamine peegeldaval meetodil
Protsessi kordamine (3-10 korda)
Lahendusele keskendumine

Armastus eeldab, et inimest tajutakse -tuntakse tema loomulikkuses. Tegelikkus aga näitab, et mida rohkem tunnistrame üles oma vigu, seda enam meid armastatakse (Erich Fromm)

Elukoolis omandatud aksioomid ehk elutõed (Albert Ellis)

Tark armastab õppida, aga loll õpetada (Anton Tšehhov)

Näidete varal võib tõestada ükspuha mida, kui hästi kaval olla. (Bertold Brecht)

Inimene teeb piisavalt paha, kui ta ei tee midagi head (saksa vanasõna)

Mustela erminea

Pisikiskja KÄRP Mustela erminea
Rahvapäraselt: suurnirk, hermeliin, lahits, kärk
KIRJELDUS
Taksonoomia ehk süstemaatika muutub ja areneb pidevalt nagu iga teinegi teadus. Nõnda ka terioloogiline süstemaatika - süstemaatika osa, mis käsitleb imetajaid.
Class: Mammalia/klass imetajad. (Eestis elab 65 liiki imetajaid)
Order: Carnivora/selts kiskjaline (vanasti Fissipedia).
Family: Mustelidae/sugukond kärplased.
Species: Mustela erminea/liik kärp

Eestis elab kümme liiki kärplasi. Nirk on nendest kõige väiksem. Samasse sugukonda kuuluvad: Nirk (Mustela nivalis), Kärp (Mustela erminea), Mink (Mustela vison), Naarits (Mustela lutreola), Tuhkur (Mustela putorius), Kivinugis (Martes foina), Metsnugis (Martes martes),Ahm (Gulo gulo), Saarmas (Lutra lutra), Mäger (Meles meles).
Kärplased on suurim sugukond (perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki) kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Elupaik: väga varieeruv - tundrast metsavööndini ning kõrbeni; meri ja mageveekogud. Ühiskondlik struktuur: enamasti eraklikud, paaritumisaeg välja arvatud.
Kui tekib kahtlus, kas pisikiskja on nirk või tema veidi suuremat kasvu sugulane kärp, tuleks uurida looma sabaotsa: kärp käib terve aasta ringi justkui musta värvipotti pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel punakaspruun, talvel valge.[1] Kõhu alt kollakasvalge. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane. Keha on sale, jäsemed lühikesed, saba u 1/3 keha pikkusest. Tüvepikkus: 16-38 cm. Isased: 27-31, emased: 24 – 29. Saba: 9 – 14. (6-12E). Kaal: 150-250 g E. Emane: 140-280, isa: 200-445 INg.
Võrdlus nirgiga: NIRK KÄRP
Keha pikkus 11—26 cm. 16—38 cm.
Saba pikkus 9 cm. 6—12 cm.
Kaal 60—100 g. 150—250 g
Pesakonnas 3—12 poega. 3—18 poega.
Tiinus nädal pikem(240—390) ca 35 päeva või 280 p.

Arvukus kõikjal Eestis, nii mandril kui saartel, kuid väikesearvuliselt: ligikaudu 3000-4000. Eluiga: 5-12 aastat. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine.[2]

Kirjanduse andmeil suudab väike loomake teha iseendast suisa kolm korda pikemaid, 70 sentimeetrini küündivaid hüppeid, kuid tavaliselt jäävad need siiski poole meetri võrra lühemaks. Keskmiselt 30-50 cm. Nagu teistelgi kärplastel, maanduvad looma tagumised käpad peaaegu alati esimeste jälgedes.
Poeb igalt poolt läbi, kui pea mahub, siis mahub ülejäänud keha ka.

PEAMISED BIOLOOGILISED TARVED: enesekaitse, toitumistarve, seksuaalne tarve, lõimetishoole, komfortkäitumine, muljete tarve.

Enesekaitse – kõigile täiesti vastupandamatult vajalik tarve. Enda mitte ära süüa laskmine. a) kaasasündinud instinktid ; b) õpitud oskused. Keegi pole enesekaitsest vaba.

Karvavahetusega kaitsevad nad end vaenlaste eest või muutuvad saakloomale raskesti märgatavaks. Pruuni kiskjat märkaksid hiired lumes väga kergelt, valget nirki või kärpi aga mitte, isegi tema must sabaots tundub lumevarjuna…
Karvavahetus algab oktoobris-nov ning aprilliks-mai on loomakesed oma suvekarva jälle tagasi saanud. Karvavahetus kestab umbes kuu-poolteist, nii võibki kevadel ja sügisel näha pruuni-halli-valgekirjusid, lapilisi loomakesi.
Must tuust hänna otsas aitab väikesel loomal suuremate röövloomade- ja lindude tähelepanu kehalt kõrvale juhtida. Kui lumi talvel maha sadada ei taha, ei ole nende loomade nahas vist küll eriti lõbus ringi liikuda.
Valgeks muutuvad vaid need loomad, kes elavad aladel, kus talvel lumi maha tuleb. Lõuna-Euroopa nirgid jäävad ka talvel pruuniks, samal ajal kui nende sugulased Eestis hiilivad hiirte kannul peenes valges kasukas. Emased lähevad rohkem valgeks kui isased.
Vurrud on selleks, et nina ja silmi mitte vigastada.

Vaenlasteks on enamasti suuremad kiskjad. Rebane ja kassikakk, kanakull. Aga ka inimene. Kärplased on ammustest aegadest tuntud, hinnatud ja seetõttu palju kütitud karusloomad.

Talve eest poeb kärp maa alla peitu.[3]

2) Toitumistarve

Nad on enamasti hämara ja videviku loomad(öö moondab nii jahipidaja kui ka saaklooma ühtlaselt halliks), kuid tulevad vahel ka päeval välja. Meeled – haistmine, kuulmine, nägemine – on hästi arenenud. Jäsemed on viievarbalised. Ta on osav ronija, väike ja painduv, tuhnib toidu otsinguil läbi kõik teele sattuvad augud, lõhed, puuvirnad ja risuhunnikud. Elupaik on tal sageli kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures), ka jõgede tiikide kallastel.. Eelistab lagedaid alasid, kuid võib jahti pidada ka metsas. Selline elupaigaeelistus on seotud sellega, et neis kohtades on kõige rohkem kärbi peamisi saakloomi-hiiri (põldhiir, uruhiir, mügri, leethiir). Peale hiirte söövad nad veel hea meelega linnupoegi ja -mune, roomajaid. Hea õnne korral võib ta murda ka endast suuremaid loomi, nagu näiteks jäneseid või ondatraid (eriti poegi). Toit: imetajad, linnud, roomajad, konnad, kalad, selgrootud. Puurtingimusis sööb kärp päevas kirjanduse andmeil 2-3 põldhiirt, so 50-75 g liha. Võimaluse korral kogub varusid. Hilissuvi- sügise hoiavad kuni lume tulekuni põldude lähistele, sest seal on palju süüa.
Murdmine, kui hammastega on ohvris kinni, siis lahtilaskmist enam pole. Murrab niikaua kui kuskilt veel midagi võtta on või püüda. Ta ei saa rahulikult sööma hakata, tuleb murda ja kokku tassida nii kaua kuni enam kedagi ega midagi kinni nabida pole.[4]
Teeb kõike välgukiirusel aga ettevaatlikult. Kui tekib ootamatu olukord, siis põgeneb peitu.

3) ELU ON AEG ehk sekskäitumine (reproduktiivne käitumine) on kõige rigiidsem(jäikus) käitumine: õigeaegsus, õige järjestus, õige laul, õige pulmarüü,õige AEG.[5]

Kärp elab üksikult.
Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal.
Nagu teistel pisikiskjatelgi, on kärbil ja nirgil pikergused, spiraalselt keerdus julgad, mille teravast otsast tihtilugu üksikud karvad välja ulatuvad. Sageli muskusega lõhnastatud hunnikud paigutatakse hoolikalt mõnele kivile, mättale või kännule. Kõik ikka selleks, et võistlevaid isaseid eemale peletada.
Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud, eri kirjanduse andmeil varieerub (u veebr-märts).
Emastega meeskärpidel suuremat kanakitkumist pole, kuid korralikeks pereisadeks neid ka pidada ei saa. Poegade eest hoolitsemise jätavad nad šovinistlikult vaid kaasa kanda ja vanematel isaloomadel on kombeks naabrinaiste juures käia.
Paarina hoiavad teineteist väga. Hädas olevale kaaslasele minnakse alati appi.
Tähelepanuväärne on see, et isane lahits võib paarituda kõigest paarinädalase emasega, kes pole veel silmigi avanud ega rinnapiimast võõrdunud.
See ei tähenda siiski, et emane kohe poegima hakkaks. Viljastatud munarakk jääb noore looma organismi umbes 280 päevaks seisma ning siseneb alles siis emaka limaskesta, kus loode enne sünnitust kolm-neli nädalat areneb. Kärplastel võib loote latentne periood olla palju pikem kui loote aktiivse arengu periood. Ta on võimeline tiinuse lõpp-perioodi ja sünnitust edasi lükkama.[6]


4) Kultuuri arengus on suhted eri generatsioonide vahel äärmiselt olulised Lõimetishoole (vanemlik käitumine) – see on seotud reproduktiivse käitumisega. Kogu valdkond hõlmab nii vanemlikku kui ka seksuaalset käitumist. [7]
Ühiskondlik struktuur: enamasti eraklikud, paaritumisaeg välja arvatud
Toob järeltulijad ilmale mais või juunis.
Viienädalaselt võõrduvad emapiimast. Kärp õpib murdmise täiesti selgeks kolmekuuselt, sügiseks, mil tuleb ülejäänud pesakonnast lahku lüüa.
Sõltuvalt tingimustest võib kärp sünnitada, kas 2,5 kuu või siis poolteise aasta pärast, vastavalt keskkonnatingimustele ja liigi nõuetele.[8] Pojad sünnivad neil aprillist juunini.
Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3…9 (erandlikult kuni 12). Sündides on pimedad, paljda ja abitud. Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt (10 päeva). Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel.[9]
Kogu poegade kasvamise aja hoolitseb ema pidevalt ja kaitseb vaenlaste eest. Ta ei pelga sel ajal isegi inimese kallale tungida. Isa toob süüa kui ema on pesas. Ema hoiatushüüd on piitsaplaksatus, siis kõik juntsud teavad, et peavad peitu pugema. Viimases hädas – haisupüss.
Alguses tuuakse oimetu saakloom ja pojad limpsivad verd, sest nad on hambutud alguses. Saavad niiviisi veremaitse suhu. Pojad kasvavad kiiresti ja juba juun-juul hakkavad saaki ise püüdma ja murdma. Täiesti iseseisvaks muutuvad alles talve saabudes.
Pesa hülgamine ei tähenda perekonna laiali jooksmist. Pojad hoiavad vanade juurde, käivad nendega talve tulekuni koos. Kui keegi saab hukka, nt röövlinnu saagiks, siis kärbi peres ei leianta, minnakse eluga edasi.

5) Komfortkäitumine. Instinktiivsete käitumiste ja rituaalide jadas: puhkus, puhtus, normatiivne kehatemperatuur/termoregulatsioon, veetarve.[10]

Pesa, einela ja käimla. Kõik eraldi, justnagu sigadelgi.

Valge karv hoiab ka sooja: valged karvad on seest tühjad, täidetud õhuga ning õhk on halb soojusjuht. See ei lase kehasoojusel nii kergesti hajuda ja külmal õhul ligi tungida.

6) Muljete tarve. ’ Leiba ja tsirkust’
Elusas maailmas valitseb juhus![11]

Kärbid on eriliselt uudishimulikud loomad ja tulevad asja uurima, kui kuulevad sellist piiksuvat häält, eriti kui see kõlab nagu stressis küüliku hääl. Seda häält saab teha nii, et imed oma käe nahka.[12]
Tal on veres, et ei saa silma kinni lasta või niisama vahtima jääda kui kuuleb krõbinat või piiksumist. Ta peab järele vaatama kes ja kus.

Häälitsemine. Lihtsamalt võttes võib öelda seda, et loomad häälitsevad selleks, et ligi meelitada teist sugupoolt, anda hoiatus või näidata välja ärevust. Samuti on sugujätkamisega seotud häälistused ja vanemate ja poegade vaheline suhtlemiskeel.
Kärp pole tumm: siristamine ja kilkamine rõõmu väljendamiseks, urahtamine info vahetuseks, õrnalt nurrudes kutsuvad teineteist. Ema hoiatushüüd on piitsaplaksatus, siis kõik juntsud teavad, et peavad peitu pugema. Jaht on hääletu. Enamasti ka inimese jälgimine, see mis uudishimust tuleneb.

Kärp folklooris

Kärbi kuju on kasutatud läbi aegade folklooris, rahvauskumustes.
Nirk sööb välja hiired, kärp omakorda nirgi. /Eesti/
Kärp on uhke seal, kus naaritsat näha pole. /Jaapan/
Vanasti peeti taluhoonetesse elama asunud kodunirki ja kärpi õnneloomaks.

Kärbi kuu (2. juuni - 4. juuli) Komide rahvakalendris. Kärbid poegivad aprilli lõpus - mai alguses. Juba kuu aja pärast hakkavad pojad lihatoitu sööma. See, et just sel ajal hakkavad kärbid aktiivsemalt jahti pidama, ongi märgitud jahikalendrisse.[13]
Selline on olnud komide vana jahikalender enne ristiusku pööramist. Kalendris peegelduvad aastatuhandete jahindustraditsioonid, looduse ja loomade elu tundmine. Samuti näitab kalender komide esiisade kultuuritaset ja seda, milline roll on olnud jahindusel komide elus.

Talvise kasukaga kärpi, hermeliini, on kasutatud kui puhtuse ja süütuse sümbolina. Valge kärbinahk oli kõrgelt hinnatud ja kasutati Inglismaa justiits asjadega tegeleva lordi keebis. Nahk pidi olema nülitud ja õmmeldud kebi või kasukana nii, et mustad täpid jäid näha (need mis saba otsas siis on).[14]

Lisalugemist
Röövloomade mõju hüpotees (top-down hüpotees) on seni ainus, mida on edukalt modelleerimisega jäljendatud. Närilistest toituvad röövloomad võib jagada kolme rühma: väheliikuvad spetsialistid, generalistid ja nomaadsed spetsialistid. 1. Väheliikuvad spetsialistid - liigid, kes toituvad peaaegu ainult pisinärilistest ega suuda eriti hästi levida. Need on liigid, kelle sigivus ja arvukus täielikult sõltuvad sellest, millised on kohapealsed saagiolud. Euroopa uruhiirlaste osas on niisugusteks spetsialistideks eelkõige väikesed kärplased (nirk, kärp). Just see loomarühm käitub sarnaselt Lotka-Volterra mudelile, ja nende arvukus jääb saagi fluktueeruvast arvukusest faasinihke võrra maha. Kui närilisi on vähe ja spetsialiste palju, võideldakse piltlikult öeldes lõpuni - kusagile pole ju minna! 2. Ggeneralistid - liigid, kellele pisinärilised on küll peamine, kuid mitte ainus toit. Kui pisinärilisi on palju, siis nendest ka toitutakse, kui vähe, siis lülitutakse ümber mõnele alternatiivsele saakloomale. Siia kuuluvad näiteks rebane või kodukakk. Kuigi generalistide sigivus võib pisiimetajate arvukuse kõrgseisuga tunduvalt
paraneda, on nende arvukus siiski palju stabiilsem kui spetsialistidel, sest generalistid elavad üle ka näriliste madalseisu aastad. Nomaadsed spetsialistid - need on röövlinnud, kes suudavad kiiresti ja kaugele liikuda, ning toituvad valdavalt pisinärilistest. Nomaadid liiguvad seega ühelt saagirikkalt alalt teisele, ja parasjagu närilistevaesel alal võivad täielikult puududa. Nende esindajaiks on näiteks mitmed kakud.
Röövloomade mõju hüpotees väidab, et just väheliikuvad spetsialistid põhjustavad
pisinäriliste arvukuse järsku langust, kusjuures üks põhjus, miks kärplaste arvukus
näriliste oma "kätte saab" võib olla viimaste arvukuse tõusu pidurdumine üleasustuse korral. On näidatud, et kärplaste sigimiskiirus on järelejõudmiseks piisavalt suur. Veel enam, uurides raadiosaatjatega märgistatud uruhiirte saatust jõudsid Soome teadlased järeldusele, et just kärplased olid langevas uruhiirepopulatsioonis põhiline surmapõhjus, ning et sellest tingitud suremus ületas uruhiirte sigimispotentsiaali. Mastaapse eksperimendi käigus näidatigi, et röövloomade eemalehoidmine pisinäriliste poolt asustatud alalt arvukuse langusfaasis viis näriliste arvukuse uuesti tõusuteele ja seega peatas tsükli. Eksperimentaalselt on näidatud, et piisab kärplaste lõhnast, et kutsuda esile uruhiirte tugevat stressi: 87% emasloomadest lakkas sigimast, kõik loomad kõhnusid - tõenäoliselt selle tõttu, et toitumiseks kulutati vähem aega.[15]

Kasutatud kirjandus
Raamatud
Jõgisalu, Harri ’Kärp’, Eesti raamat 1981, Tln.
Turovski, Aleksei ’Loomult loom’, Varrak 2004, Tln.
Internet
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0112/piret.html 23.05.2007
http://www.eramets.ee/uudised/?n=2056 22.05.2007
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0112/piret.html 23.05.2007
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9801/vaatamind.html Rein Kuresoo 22.05.2007
http://lepo.it.da.ut.ee/~tammarut/ploeasko-03.pdf) 22.05.2007
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 22.05.2007
http://www.abdn.ac.uk/mammal/stoat.shtml 23.05.2007
http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kjaht.htm 22.05.2007
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sooja_hoidmine_imetajatel_evelin.htm 22.05.2007
Wikipedia

Muud materjalid
Turovski, Aleksei loengud Tallinna Ülikoolis, kevad 2007, konspekt










[1] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0112/piret.html 23.05.2007
[2] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0112/piret.html 23.05.2007
[3] http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sooja_hoidmine_imetajatel_evelin.htm 22.05.2007
[4] Jõgisalu, Harri ’Kärp’, Eesti raamat 1981, Tln
[5] Turovski, Aleksei loengud Tallinna Ülikoolis, kevad 2007, konspekt
[6] Turovski, Aleksei ’Loomult loom’, Varrak 2004, Tln.
[7] Turovski, Aleksei loengud Tallinna Ülikoolis, kevad 2007, konspekt
[8] Turovski, Aleksei ’Loomult loom’, Varrak 2004, Tln
[9] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 22.05.2007
[10] Turovski, Aleksei loengud Tallinna Ülikoolis, kevad 2007, konspekt
[11] Turovski, Aleksei loengud Tallinna Ülikoolis, kevad 2007, konspekt
[12] http://www.abdn.ac.uk/mammal/stoat.shtml 23.05.2007

[13] http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kjaht.htm 22.05.2007
[14] Wikipedia
[15] http://lepo.it.da.ut.ee/~tammarut/ploeasko-03.pdf) 22.05.2007