Viimasel ajal on mulle meelde tulnud taas kama sööma hakata. Hullult hea on. Ja päevad on sassis. Eile hakkasin nt Raadio2-st Olukorrast riigis kuulama ja olin üsna pahane kui sealt Mihkel Raua häält kuulsin ;) Kui olin siis netis kava lahti löönud, sain aru küll, et olin päeva võrra hiljaks jäänud. Seetõttu ristingi praeguse eluperioodi kama pluss pühapäev ja võrdub kamapüha.
Aga eilne päev oli üldse imelik. Mulle helistati äripäevast ja küsiti et kas olen kiirgust mõõtnud seoses sosnovõi bori tuumajaama plahvatamisega.
Küsisin et miks mina peaks mõõtma?
Siis küsiti et kas mina siis polegi kiirguskeskuse direktor vä?
Õpetasin neid siis internetti kasutama....seal nagu kontaktid olemas.
Õhtul jalutasin sõbranna poole Gruusia veini maitsma. Otsustasin poolel teel ikkagi paar peatust bussiga sõita. Peatuses oli tore reklaam noortest ja noorte asjadest poolalasti tütarlapsega ja selle plakati kõrval seisis üks vanem proua kepiga. Mõtlesin veel et saaks toreda pildi aga ei julgenud fotokat kotist välja tirida. Alati kardan et inimesed solvuvad. Äkki tuli see tädi minu juurde ja toppis oma keppi mulle kahe jala vahele. Kui ma eest ära hakkasin astuma siis kobises midagi ja tuli järgi. Lõpuks suutsin tuvastada et tädike räägib vene keeles ja üritas kepiga mõõta kui kõrgel on mu mantli äär võrreldes põlvedega :) Ta tahtvat oma maani lipendava mantli ka lõpuks lühemaks teha et minu oma olevat just kena ja praktilise pikkusega :)
Selline tore päev siis eile....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment