Itaalia 2003

10.märts, esmaspäev 2003

Riias 5:30, õnneks bussijaam lahti J Lõputud hallid Riia tänavad…. Leidsin 3 uut kohvikut ja üks neist isegi 24h lahti J Nägin Ossut (oma ristipoega) üle pika aja!!! Daavis saatis mu lennujaama, mina pabistasin ja nõudsin et 2 tundi varem kohal oleksin-ikkagi esimene lend ju - aga lennuk hilines oma 3 tundi J mina muidugi pabistasin et ei saagi Riiast enam edasi… aga loomulikult korraldati kõik kähku ära J
Lennata on lahe aga vastik! J Pilved ja maa - fantastiline vaade!!!
Frankfurdi lennujaam. Minult küsiti et mis mul kotis on - väga noa moodi - need olid vardad J AUTOMAATIDEGA SÕDURID!!!!
Loomulikult lükkub ka järgmise lennuki väljumine edasi - värskendan end invaliidide WC-s, sest seal pole kedagi ja ruumi on palju J vesi on siin kahtlaselt kare; juua ei julge ja pood on NIII kaugel, isegi baar on vist kilomeetri kaugusel - ühed itaallased kutsusid mind kaasa, kes tulid ka Riiast (puhkuselt) aga ma ei taha kotti vedada ja siia ka ei julge jätta. Ja täiesti juhuslikult sattusime lennukis kõrvuti istuma J muidu istusin alati mõne vanema härrasmehega ühes reas ja nemad ikka lasid mind alati akna alla ja ise hoidsid kõikse aeg silmi ja kõrvu kinni J aga need nolgid istusid ise akna alla ja rääkisid minuga oma katkist inglise keelt J
Väga hilja jõudsime kohale - USKUMATU et ma siin olen!!!! Roby ja Marco olid mul vastas ja sõidutasid läbi tuledes Torino. Roberto ema ja isa muidugi olid veel üleval ja ootasid mind söögiga J Mozarella juust ja liharullid+loomulikult pasta juustuga J

11.märts, teisipäev TORINOS

Täna hommikul kohvi voodisse. Suhkruga!!!!!! Olime nii palju smsi teel Robiga naljatanud selle üle, et kes kellele kohvi voodisse toob ja nii ta üllataski mind, ega edaspidi muidugi midagi sellist polnud J vist tüütasin ta ära J
Lõuna oli abbastanza grande - mis tähendab totaalselt suur. Külla tulid Valentina emme ja issiga. Valentina on kahe aastane ja me oskame umbes ühepalju itaalia keelt J jube armas tüdruk.
Linnas oli ülilahke näoga müüja ja parkimine keset teed, s.t. et seal kus meil on joon kahe sõidurea eraldamiseks - nemad pargivad kusjuures ükskõik mis pidi ja lisaks pargitakse veel mõlemal pool tee äärtes pluss prügikastide ääres pluss kui peatuda on vaja siis pargitakse keset teed kui parkimise koht puudub ja see kes `lõksu` jääb see on siis selle `lolli`enda asi kuidas sealt välja saab - ükskord jäi Roberto ka nõnda lõksu - üks mees oli lihtsalt kõrtsu jalgpalli vaatama läinud ja parkis oma auto Roberto auto kõrvale J
Ostsime jalgpallimatshile piletid. Õhtul sõime kohutavalt palju. Robby ostis mulle 2 raamatut ja peale õhtusööki (praetud kabatshokid, türgi uba ja liha juustuga - loomulikult oli esimene käik pasta) tegi mulle massashi, sest olin Riias oma õla ära vaevanud kottidega J kusjuures ema käskis teha! J Roby läks Bobbyga (Roberto koer) jalutama ja mina sattusin kohe pabinasse et nüüd olen üksi J
Kohe läheme välja. Marco ja Fabrizio tulevad mulle järele. Meile. J Igal pool linnas rõdudel ja akende ees ripuvad lipud vikerkaarevärvides ja peale on kirjutatud PACE mis tähendab RAHU. Inimesed kardavad oma naha pärast päris kõvasti ja lipumeistrid teenivad ka päris kõvasti J võib olla seda need sõja algatajad tahtsidki et saaks rahuteemalist nänni müüa rahvale ja rikastuda siis nii….
Oli tore baaris olla - sest seal baaris oli diskor meie oma poiss J s.t. et kellegi sõbra peika J ja see tüdruk ise pidi päris hea laulja olema. Ja siis sai tellida kõiksugu muusikat mida aga hing ihkas - nemad lasid oma mingit lapsepõlvemuusikat - meie mõistes ilmselt mingid multikalaulud vanast vene ajast: nende näod olid küll üliõndsad J Roby ei tahtnud kuidagimoodi mõista et ma ei joo alkoholi aga ikkagi olin nende jaoks ülitemperamentne J

12.märts , kolmapäev TORINOS

Täna oli hommikusöögiks cafee latte J valasin vist liiga palju piima peale s.t. et lubasin valada - mulle see kohv ei maitse apseluutselt. Aga vähemalt on kange.
Täna tegin mina Robertole massaazhi. Sõime mingeid tigusid - enne seda muidugi pastat ka J s.t. et täna oli millegi pärast spagetti J enne seda käisime Robertoga poes ülesoolatud liha ostmas ning siis ühest saiapoest pikki sõrmejämedusi saiakuivikuid - nii head!!! KÄISIME KA SUPERMARKETIS-TEGIME IGASUGU LOLLUSI. Marco kinkis mulle CD itaalia muusikaga- nii armas temast! Enne saime juhuslikult Roberto õega koos mehega tänavalt kätte ja käisime ühes baaris martinit joomas enne jalgpallimatshi - see pidi siin traditsioon olema - ma arvan, et nad tõmbasid mind tillist - kell 12 päeval!! - kah traditsioonid….STAADION on tõesti lahe: ülisuur ja ülituuline - aga Itaalias -You know - ei saa fänne mängijatele liiga ligi lasta J Aga see oli võimas - seista seal nendega (sündinud jalgpalluriteks või vähemalt fännideks) koos - VÕIMAS! JA ME VÕITSIME!! JUVEE!!! Üllatavlt kiiresti saime ära sealt. Mõned muidugi läksid suurest närvipingest varem ära J Aga lõpus - viimasel minutil - löödi veel üks värav - meie võiduvärav! Peale matshi istusime Willy Nilly baaris. See on õhtuti erakas s.t. et ainult valitud näod lasti peale uksekella sisse – väga lahedad ja lahked inimesed/sõbrad. Mulle telliti Itaalia õlu- Menabrea….oli päris hea . Mingid auhinnad saanud ja puha. Jalgpall on tõesti parem kui seks kui peale seda saab nii head ÕUNASTRUUDLIT. J
JA VEEL! Marco kinkis mulle enda oma Juventuse salli!!!!!!!

13.märts, neljapäev TORINOS

Roberto läks tööle mõneks tunniks. Ja ta on surnud sest ma panin muusika põhja ja tegin Robi rõduakna lahti - seda vist ei tohi teha J Aga Bobby magas Robby voodis. Ja minu meelest Robby ema nuttis koristades - ta üldse koristab kogu-see-aeg! Nii naljakas. Nad räägivad mis tunnevad - siis nutavad - ja siis on jälle kõik korras J Robby isa sööb ja suitsetab liiga palju J Oh, kus see Roberto juba on?! Varsti pole millest kirjutada ka enam J
Siis tegi Roby isa mulle kohvi - läksin rõdule õppima - seni kuni Roby koju tuli ja lõuna valmis sai. Roby emal ja isal õnnestus mind veini jooma panna - nüüd valatakse mulle iga söögikorra kõrvale ohtralt veini…. Ja maailm on poole lõbusam ja Robertol on minuga aina keerulisem igal pool käia J Saime peaaegu makaronisuppi. Makaronid olid lihtsalt nii lühikesed et mugavam oli lusikaga süüa - natuke oli mingit vedelikku ka J Ma ei tea kas see on tüüpiline Itaalia kodu - ses mõttes et teised on kindlasti mugavamad - aga tõeline on see kindlasti: Mul õnnestus salati seest üks küüslauk ära süüa ja nüüd Roby isa arvab et ma tahangi ainult küüslauku süüa J Läksime Robertoga välja - ta ikkagi jaksas - kõigepealt käisime vaatamas Torino ühte sümbolit - keset linna asub kirik või kabel - jalgpallimeeskonna auks kes tuli Maailmameistrivõistluse võiduga koju aga udu tõttu kukkus lennuk seal samas mäe otsas puruks. Kõik said surma. Ronisime seal sõnni kuju otsa ja nuusutasime elupuu lõhna. Üks töömees kinkis mulle terve võõrasemapoti, lihtsalt selle pärast, et ma tundsin selle vastu huvi - siin on ikka hea ilus olla - kõik on ideaalne!!! J Tänava peal mina lehvitasin Juventuse lipuga - vist veini mõjumõjumõju. Aga tegelikult siin polegi kõik Juventuse fännid, sest siin on üks kuulus jalgpallimeeskond veel. Siis läksime Kinomuuseumi Molesse: seal oli lift, mis sõitis taeva alla ja näitas kogu Torinot kuni mägedeni. Muuseum oli nii lahe! Ajalugu ja ekspositsioon, toa suurune külmkapp, kõik filmiajaloo peletised ja koletised - kõik asjad eksponeeriti 3 minutit valguses ja siis jälle 3 minutit varjus, kõikide kuulsate näitlejate pildid seinal, ning plakatid. Ühes ruumis oli suur ümmargune punane baldahhiinvoodi – mõtlesime Robyga, et teeme nalja (ei saa ju jätta südamekestega voodikest proovimata) ja hüppasime samal hetkel koos sinna voodisse (olime ka kõmpimisest piisavalt väsinud) ja siis vaatasime lakke - seal näidati kino!!! Filmilõike, kus armastus lõppes surmaga J ühed naised küsisid kas oleme ka eksponaadid J keset saali olid lamamistoolid pea juurde tooli sisse konstrueeritud kõrvaklappidega - kogu aeg võis mingit filmi vaadata - see oli muuseumi süda - nende toolide kohal puudusid korrused ja võis seinaäärseid treppe mööda minna lae alla välja ja ühel hetkel hakati näitama kinoajaloo esimesi pilte seal lae all - nii et taustaks oligi selle kauni ehituse lagi mis oli ornamente täis ja kulda ja karda - ei teagi milleks see tornmaja kunagi ehitatud võis olla… ja taustaks kõlas nii kaunis muusika (nagu mängutoosi või midagi taolist) et see kõik oli nii ilus ja harras….. aga meie parkimisaeg oli ammugi läbi ja ma hoiatasin Robertot et ta saab väga suure trahvi, millest ta aru ei saanud, sest ma kasutasin sõna trahv väljendamiseks saksa keelt J Siis lippasime läbi hämarduva Torino ja kõik inimesed jõllitasid mind, sest ma jätsin jaki autosse ja olin kõigest lühikeste varrukate väel, aga neil endil muidugi kampsunid ja joped jne. J Siin on rohi juba roheline ja esimesed lilled on ka juba väljas.
Jõudsime koju. Veidi saime puhata ja juba oligi õhtusöök valmis. Mulle 10(!) röstitud ja õliga paksult üle valatud küüslaugusaia ning paprikasalat kohutavalt õlises marinaadis. Ise sõid nad tomatisaiu J Siis oli meil terve suur kausitäis oliive ja nad ei saanud aru miks ma neid ei söö - sama lugu mis Mozarella ja haisvate juustudega J Pea kõik toidud on neil ju käärivad ja hapud ja üle soolatud + vein, et kõik ikka hästi kääriks kõhus (muud seletust ei oska leida sellele pöörasele toitumisviisile). Minul õnneks pole välja tulnud midagi eriti aga see on tänu saiale ja kangele kohvile ilmselt J Roby isa tegi mulle kohvi ja küsis, et kas on ka hea. Kohvi on siin kohutav aga kui ekstra sinu jaoks tehakse, siis peab ju vastama et HEA? Õnneks on ta selgeks saanud, et ma tahan ka vett kõrvale (muidu pole võimalik seda kangust taluda). Ema on neil ehtne slaavi-ema, peene kondiga aga ümmargune ja igavesti käbe - muudkui koristab –elutoas e söögitoas on selle pärast vist ka kahhelkividest põrand, et oleks hea koristada J Ja siis on neil veel pajalapitaolised põrandakaitsed sest saapaid nad jalast võtta küll ei mõista, seega astuvad nad sellele kaitsele ja uisutavad mööda puhtaid põrandaid J Telekat kuulatakse ikka väga kõvasti ja ei hooli keegi sellest, et teises toas raadio üürgab. Mõnede naabrite kisa ja lärm on väga hästi kosta J Isal on söömisest ja veinist nii suur kõht ja ta suitsetab liiga palju. Ema oli sunnitud mulle oma suvekingad andma, sest tema süda ei võinud vaadata kuidas ma sokkes mööda korterit käisin J Kinga numbriks oli kiri: EKSTRA SUUR J Täna räägiti õhtustes uudistes et üks poiss suri veremürgitusse, sest tal oli kõrvarõngas keelest läbi topitud ja pärast tekkis tuline vaidlus selle üle, et kas on ikka normaalne igale poole omale auke teha. Ühes leeris oli Roberto, kes arvas et võib ja teises olime meie vanematega, kes arvasime, et keelde ikka ei või J Iga päev pilatakse uudistes Ferrarit kuna nad ju viimane kord ei saanud vormelis vist midagi. Itaalias on kohe eraldi naljauudised - ja neid on nii palju, hoolimata sõjahõngust…. Torinos tehakse ettevalmistusi shokolaadifestivaliks, kahju et pean ära minema….

14.märts, reede TORINOS

Virutasin Robertole vastu mune, sest ta tuli mind äratama, aga mina tahtsin magada veel ja virutasin teda padjaga, ning seejärel tahtsin teada kuidas on padi itaalia keeles, aga kuna mu itaalia keel pole vist kõige arusaadavam, siis otsustasin kehakeelt kasutada ja käega näidata padja peale, aga just sel hetkel tõmbas ta ise padja ära (ilmselt tahtis omakorda mulle virutada J) ja ma virutasin täiest jõust oma arust padja poole aga lõpuks hoopis kuskile mujale….päris kõvasti J
Nägin täna unes et vanaema maja põles… Hommikul hakkasin oma raha ümber paigutama, aga ei leidnud seda üles ja arvasin juba et suuremad rahad on läinud. Mis on kummaline, sest ma olen üliettevaatlik, kuigi siin on ju vähem vargaid kui Eestis ongi. Olin täiesti kindel et mind on röövitud, aga siis hingasin üllatavalt rahulikult sisse ja kontrollisin põhjalikult KÕIK kohad üle ja leidsin muidugi `kindlast` kohast üles oma raha ja siis tuli mul meelde et mul on veel eesti ja läti raha ka kaasas J pärast lõunat ütles R mulle, et põlemise unes nägemine tähendab vargust…. Hea et ta seda mulle hommikul ei ütelnud, muidu oleksin kindlasti arvanud et vargad ja polekski edasi otsinud…. Ja olekski jäänud mulle halb mälestus sellest imelisest maast.
Sõidame linnast välja - õhtuks on loota pitsat J Väga tore pisike linnake, kuulus selle poolest, et seal korraldatakse igal aastal apelsinisõdu. Kõik kohad olid vanu apelsine täis: rõdu vahed ja treppide alused ja munakivitänavate ääred ja seinad ja jõgi ja J MÄED ja maisipõllud!!!! Pärast käisime McDonaldsis söömas. Sain lõpuks kana süüa, mis sest et pihvi kujul J Marco on ka dzhentelmen, ning ta tüdruk oli nii-nii armas. Jube kohe!
Nüüd käisime Robertoga ühe ilgelt rikka mehe maja vaatamas - püüdsin harjutada diplomaatia õppetunde. Mu meelest tuli päris hästi välja - ta jäi Robertoga rahule J
Roberto ema oli mu pesu nöörilt pätsu pannud ja andis nüüd ülepestud ja triigitud pesu mulle üle nagu sooja saia. Minu meelest oli ta neid radiaatori peal seni soojas hoidnud kuni sai need mulle üle anda. Minu käsutusse antud ülisuurt käterätikut peseb ta iga kahe päeva tagant kuigi ma peaaegu vahel ei kasutagi seda J sokkidel korjas ta tupsud nii püüdlikult ära et varbasse tuli auk J Roby isa teeb pitsat ja tahab et ma sööks Mozarella juustu jälle.
Täna õhtul läheme tantsima.
Pitsasööming oli lahe: peaaegu terve pere oli kokku tulnud ( Roberto õed oma meestega - nad on nii armsakesed) nelja hiigelpitsat ära sööma: salaami, paprika, sibula ja muidugi, kõige viimaseks jäeti kõige vastikum: sinihallitusjuustuga pizza J aga õnneks oli mul kõht juba jube täis J laud kaeti küll noa ja kahvliga, aga minul kästi kätega süüa, see pidi itaalia komme olema - süüa pitsat kätega - kuigi üks õde sõi ilma süümepiinadeta noa ja kahvliga J pärast võeti minu toodud leib kapist!!! Ma arvasin, et ema andis selle ühele õele, aga nemad hakkasid seda nädal aega hiljem sööma!!! Igale ühele jaotati kaks viilu ja siis maitsti ja kiideti et jube hea. Mina aru ei saa miks nad peavad kõiki vanu toite sööma kui võiks ju ka värskelt süüa J ja siis pakuti eesti ja itaalia shokolaadi. Isa ei aimanud et shokolaadi sees võib olla Vana Tallinna liköör ja lapsed kõik naersid tema üle siis pool tunnikest. Üldse tehti väga palju teineteise üle nalja ja kõik naersid rõõmsalt ja olid üldse rõõmsad ja head.
ÕHTUL läksime Fabrizio ja Lauraga välja, nad on juba 3 aastat kihlatud ja abielluvad aasta pärast. Itaalias avatakse klubid alles kell 23 ja seepärast pidime tunnikese enne ühes baaris istuma ja muidugi istusime selles tuttavas baaris, kus töötab meie tuttav diskor ja hakkasime lõbusalt omi lemmiklugusid tellima - mina tahtsin väga tantsida ja vedasin Roberto ka, tema ütles, et nemad baaris ei tantsi, aga varsti oli kogu baarirahvas püsti ja lõbutsemas J nii et meil läks meelest ära minna sinna teise kohta ja ilmselt oleks seal ka liiga palju rahvast olnud. Meil oli igatahes lõbus.

15.märts, laupäev TORINOS

Mõtleks kui kiiresti on aeg lennanud. Eile mõtlesin, et on neljapäev aga esmaspäeval juba olen kodus…. Täna on siin koristamise päev, aga meie ju saime alles kell 3 öösel magama…J aga puhtus üle kõige! Arvavad vanemad, ja nii peamegi Robertoga uimastena ringi käima. Siin on nii, et hoolimata sellest, et ema koristab iga päev 3 tundi, tuleb laupäeval veel ekstra koristusteenindaja ja korjab kappide pealt ja lagede alt kogu tolmu ära, sest ema eriti ei pühigi tolmu J
Aga lõunal anti mulle maasikaid! - Mmmm! Roberto õelaps tuli vanavanematele külla - ta on ka dinosauruste fänn - pärast läksime ühte väikesesse linna Torino külje all – Rivoli - nii armas - Roberto küsis, et mis ma neid mägesid vahin kogu-see-aeg ja küsis, et kui suur on meie kõige suurem mägi…J kui ütlesin, et meil polegi, et üks on 300 m kõrgune, siis ta üles et NOJAHH, SIIS VAATA!!! VAATA!!!! Meie mäed on 2 km kõrgused ja meil toimuvad järgmised taliolümpiamängud ! J
Õhtusöögiks olid (muidugi peale makaronide) kaheksajalad!! Aga õnneks oli ka kartuleid - need loovutati õnneks kõik mulle, nii et ma pole eriti näljas J
Olime Robertoga õhtul nii väsinud, aga ta tahtis et läheksime ikkagi välja, et ma võimalikult palju näeksin siin - me vaidlesime pool tundi selle üle - lõpuks otsustasime, et magame pool tundi ja siis läheme, sest tema saab igal õhtul sõpradega kohtama minna, aga mina ei tea millal jälle…. Roberto õemees Adriano tahab et ma talle kooksin Juventuse värvidega mütsi J Itaalias pidid väga vanad naised kuduma - mina ütlesin, et meil ka, aga vanad enam ei saa ja ema ei oska J Nad ei saanudki lõpuni vist aru….
Nad ei saa ka sellest aru, et miks me oleme kohustatud vene keelt rääkima -nemad kardavad et venelased ahistavad meid J ja sellest nad ka aru ei saa, et meie keel pole soome keelest välja arenenud, vaid uurali keelkonnast, kuigi grammatiliselt on ju soome keel eeskujuks võetud ja selles suhtes on küll soome keel väga suur mõjutaja ja sugulased oleme ju ka niikuinii J

16.märts, pühapäev VIMANE PÄEV TORINOS

See hommik pidi olema magamiseks - et lõpuks ometi saame magada nii kaua kui tahame. Aga üks akordionimängija oli akna all ja käis mööda tänavat edasi- tagasi ja tegi väga valju muusikat ja inimesed viskasid talle aknaist raha ja asju ja süüa ja J tore!
Täna käisime mägedes. Sagra di san Michele loss ja di Avigliana järv!!!!
N I I I L U S !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Lõunaks olid pelmeenid seenetäidisega - päris head. Õhtul saame veel viimast korda kokku kõigiga - kõik tulid, kuigi olid niii väsinud. Sõin viimast korda itaalia maailma parimat jäätist – ohjahhh! Millal ma seda jälle saan….
Eilsest hakkasid ka itaaliakeelsed sõnad iseenesest meelde jääma J

17.märts, esmaspäev TORINO

Hommikul kohutavalt vara üles, aga ikka oleksin peaaegu maha jäänud. Isa tegi mulle kohvi ja küsis ikka üle, et kas ma ikka kindlasti joon ilma suhkruta - ta ei saanudki sellest lõpuni aru J õues oli jube külmaks läinud - Roberto jääb vist küll minu pärast jälle haigeks… lennujaamas olid nii pikad järjekorrad, et ma olin juba murest kaame, et jäängi lennukist maha, aga ma trügisin vahele ja tuli välja, et nad ei kiirustagi ja me väljusimegi pisut hiljem lihtsalt J
Ja siis ma nägin mägesid pealtpoolt (eelmine kord oli ju pime) päikesetõusus nii kaugele kui silm seletas, aimult mäed!!!! Lumiste tippudega! Ja täpselt nii nagu filmis ja raamatutes, aga samas midagi kirjeldamatut - mingi eriline tunne - näha neid linnulennult!!! Väga hea tunne!
Frankfurdis tunnen, et sõda on väga lähedal. Ameerika sõjalennukeid on terve lennujaam täis. Üks mees-stjuuard küsis, et kas ma tahan veel midagi (pärast sööki) ja nais-stjuardess ütles et ta juba küsis, siis mees ütles et: Aga kui mina küsin? Ise endal oli ülikelmikas nägu peas J Enam ma ei taha stjuardessiks saada. Mitte sellepärast, et mulle ei meeldiks nalja teha, vaid sellepärast, et neil oli minu meelest nii vähe ruumi seal pinkide vahel liikumiseks. Ja pole aega aknast välja vaadata.
Riias maha tulek oli väga suure kontrastielamusega – kõik need kurvad ja hallid, ning murest vaevatud inimesed, luitunud majad…… masendav….ja tuul tahtis kõrvad küljest viia.
Ja bussis Tallinna näidati Nu pogodi multikaid J

Aga järgmine kord lähen rongiga! J