2003-2005

Kui armunud olin,
Siis unusid ära
Mul eile ja homne
Sest see oli täna
Ma vihkan ju kära
Ja lõpuks saan aru
Su silmade seest
Tahan leida ma meest

Mul eile kahju oli minna
Sest sinu keeles polnud olekut
Ma leidsin sinu nime oma rinnal
Ma leidsin sinu sisu oma peost
Ma kartsin eile tasakesi minna
Et sinu und ei üles ärataks
Ma tahtsin tegelikult eile minna
Et seda hetke iialgi ei unustaks

Mul täna luuletada pole tuju
Ja ammu olen selle unustand
Ma leidsin vanu luuleridu
Ja mõne iseendalt varastan

Ma vihkan aja jooksu
Selle kulgu. Endapett.
Ma vihkan ennastki
Sest vahel ....


***


Su kuumi suudlusi
igatseb mu suu ja kael!
Su kirglikke embusi
Põsed ja naer!
Ma igatsen, igatsen!!
Ah, aeg…
Jah, aeg –
mu lohutus ja vaen.


2003 suvi





***


mõeldes M. Underile
ma lendan sinu juurde
ja ümber panen käed
ma vaikselt-vaikselt emban sind
ning sinu juurde jään

ma peitu poen ja hoian
sind oma hinge sees
ma väikseid mõtteid lennutan
ja ootan ikka veel

ma armastan su armastust
sind enda omaks pean
sind igalt poolt ma armastan
ja seda imeks pean

***

Hingelind nimega Pest

Mul on tühine hing (tühihing)
mis hoida ei oska
vaid vabaks kõik teised laseb

Mul on igatsev hing (igatsing)
mis võtta ei oska
vaid jäägitult ootab mis olnud

Mul on katkine hing (kating)
mis tühjust on täis
ja rääkida enam ei oska

Mul tühi on hing
vaid järel on kest
selle sees elab hingelind – Pest.