On ju lihtne seostada loovust kunstiga, kuid tegelikult hõlmab loovus uusi ideid igas valdkonnas, alates loodusteadusest ärist kuni õigusteaduse ja poliitikani.
Richard Dawkins väitis, et meie kultuuri ehituskivideks olevad ideed arenevad aja jooksul ja kanduvad edasi just nagu geenidki. Ta nimetas neid ehituskive m e e m i d e k s.
ASSOTSIATIIVSED BARJÄÄRID
Teadvus harutab lahti assotsiatsioonide ahela. Need ahelad kalduvad kogunema kobaraks ümber meie enda kogemusega seonduva ala. Assotsiatsioonide ahelad toimivad tõhusalt, võimaldades meil kiiresti analüüsimise juurest tegutsemiseni jõuda. Kuigi need kätkevad endas suurt kasu, sünnib neist siiski ka kahju. Need pärsivad meie võimet lauemalt mõelda. Teadlased on ammu kahtlustanud, et need assotsiatiivsed barjäärid ongi inimese loovuse tõkestamises süüdi.
Võib igaveseks vaidlema jääda, kas teatud normid on kogu aeg väärtuslikud või mitte, kuid päris kindlasti võib väita, et kõik normid on väärtuslikud mingil teatud ajal - vastasel juhul ei oleks need kunagi normideks saanudki. Just sellepärast on kultuuriline mitmekesisus assotsiatiivsete barjääride lammutamisel nii tõhus. Tänu inimeste mitmekesisele kultuuritaustale ja kogemustele on pealesunnitud vaatenurkadest hõlbus loobuda.
Steve Jobs, Apple´i ja Pixari rajaja, ei lõpetanud kõrgkooli. See ei tähenda, et ta end ei harinud - ta lihtsalt ei teinud seda kooliseinte vahel. Kõik see tõendab, et on mõttekaskulutada suurel hulgal aega lugemisele ja skeemide koostamisele, õppimisele ja katsetamisele ilma instruktorite, kolleegide ja asjatundjate juhendamiseta.
Charles Darwini õppeedukus oli tudengina alla keskmise, sest enamik tema ajast täitis botaaniliste hobidega tegelemine Inglismaa looduses või vahendajategasuhtlemine juba ametis olevate teadlastega. Darwini isa hurjutas poega teravalt, et too ei ilmutanud huvi mitte ühegi olulise asja vastu.
Kuidas barjääre maha lammutada?
* rakenda ideed kellegi või millegi muu juures (kujutle et planeerid või kujundad rannamaja Picassole jne)
* Loo kitsendusi (mis juhtib, kui sa lood eelduse, et klienditeeninduse personal ei ole võimeline rääkima?)
Juhuslikult kombineeritud kontseptsioonid.
Võluväe leidmine.
Richard Garfield pole kuigi jutukas. Ta võtab endaele aega enne küsimusele vastamist selle üle järele mõelda. `Olen siin, olen siin. Lihtsalt sõnastan oma vastust, ´ ütleb ta telefonikõne ajal tagasihoidlikult. (`Magic´mängu leiutaja)
Arthur Koestler oli esimene sotsioloog, kes pakkus välja laialdaselt omaks võetud teooria sellest, kuidas kontseptsioonide kokkupõrke tulemusel tekivad loovad ideed. Koestler väitis 1960-ndate alguses oma mõjukas raamatus ´Loomise akt´ (The Act of Creation), et loovuse protsess sarnaneb sellele, mis paneb meid naerma. Oled sa nt kunagi mõelnud, miks sa head nalja kuuldes naerma puhked? Või mis nimelt on see, mis nalja heaks muudab? Kui selle üle aru pidada, siis on nali harilikult lugu, mis hakkab hargnema mööda teatud rada, millele on lihtne kaasa mõelda. Kuid siis ristub lugu äkki ja ootamatult teistsuguse kontseptsiooniga. Murdepunkt või kontseptsioonide kokkupõrge kutsub esile reaktsiooni - antud juhul naeru.
Richard Dawkins `The Selfis Gene´ 1976 (Isekas geen)
Arthur Koestler ´The Act of Creation` (Loomise akt)
No comments:
Post a Comment