MIKS ME VIHKAME

Rush W. Dozier, jr

2004
Eesti Ekspressi kirjastus

Charles Darwin ' Emotsioonide väljendusvormid inimeste ja loomade puhul.'

Nende (roomajate) amügdala ja hipokampus on rudimentaarsed, ajukoor aga väga väikene. Terapsiidid olid imetajalaadsed roomajad. (lk48)

Keerukas vokaalne kommunikatsioon.

LIMBILINE SÜSTEEM

Haistmissüsteem tuvastab ümbritseva maailma keemilisi märke ja üritab neid liigitada, alates kaaslase lõhnast kuni saagi lõhnani. (lk49)

VALU, VIHA, VIHKAMINE, RÕÕM, NAUDING
Hea või kuri?

Oma kiiresti vahelduvate kunsti- ja käsitööstiilidega demonstreerivad kromanjoonlased esmakordselt inimesele nii omaseid kalduvusi: me tüdime kiiresti ja oleme väga uudishimulikud. Nemad olid esimesed, kes valmistasid erinevaid relvi ja lõid erinevaid kultuure. (lk75)

Teadlikkus: see on nii eneseteadvuse kui ka enesevihkamise allikas.

Teadlikkus on veelgi vastuolulisem asi kui keel. Juba selle defineerimine on keeukas. Üks on aga kindel: see tähendab võimet luua mõistuslik pilt keskkonnast ja sealhulgas ka enesest. (lk91)

Igavus on uudishimu abiline. (lk 101)

Kollektiivne igtasus (läbi mõtte ja tähenduse) kontrolli saavutada.

Uuringud viitavad sellele, et üldiselt on kõige õnnelikumad inimesed, kes tunnevad, et nad kontrollivad olukorda. Enamasti lähtub sellest kõrge enesehinnag. (lk106)

Teades meie närvisüsteemi ülesehitust, kasvab meie enesehinnang siis, kui meil õnnestub leida oma elule mõte ja saavutada kontroll. (lk106)

Mingisugusele suuremale eesmärgile keskendumine võib viia inimese tähelepanu eemale isiklust raskusest ja paratamatust surelikkusest. (lk108)

maniakk-maania-maniakaalne depressioon-bipolaarne häire-haigus, mille puhul ülim eufooria vaheldub ülima lootusetusega. Maniakaalne depressioon on psühholoogilistest haigustest ilmselt kõige surmavam. (lk111)

Kui emotsioon on või afekt kestab pikemat aega, saab sellest meeleolu. (lk113)

Skisofreeniat iseloomustab kohatu ja vildakas mõtlemine.

Intensiivne ja pikaajaline eufooria kujutab endast teatavat maanilist meeleoluhäiret.
Intensiivne ja pikaajaline kurbus või ängistus kujutab endast kliinilist depressiooni.
Aga mitte alati. Tähtis on kontekst.

Intensiivne, pikaajaline ja valdav vaenulikkus kujutab endast vihkamist. Kuigi ta ei ole meeleoluhäirena klassifitseeritud, on tal kõik selle omadused olemas.

emotsioon
afekt
meeleolu

kõige pikaajalisem emotsionaalne kogemus - temperament ehk loomulaad.

RÕÕMSAMEELNE, MURELIK, VIHANE, KURB, MOSSIS

kognitiivne käitumisteraapia

Igas kultuuris, mida iial uuritud on, panevad enamiku vägivallategusid toime mehed. (lk 135)

Maailmas on palju karjuvaid vajadusi.

Vihkamisel on neli põhikomponenti:
intensiivne ja painajalik vastumeelsus,
negatiivsed kaksikstereotüübid ja üldistused,
empaatia puudumine vihkamise objekti suhtes
ja vaenulikkusetunne, mis võib vallandada agressiooni - võitlusrefleksi.

Inimkäitumise uuringud on välja selgitanud vähemalt kaheksa eelarvamuste ja vihkamise suuremat allikat:
grupisobivus (meie-nemad)
identiteet
võistlemine väheste ressursside pärast (meie-nemad)
kontroll ja domineerimine
jõuetus
hirm ja valu
staatus ja ühsikondlikud rollid

Primitiivne närvisüsteem kaldub vaatlema maailma kui koogijagamise mängu: sina võidad - mina kaotan.

Primitiivne närvisüsteem on üles ehitatud nii, et ta reeglina loob kaksikkategooriaid, millesse nähtused üks-kahest-loogika alusel asetatakse. Inimene on kas üks meie seast või üks nende seast, sõber või vaenlane, hea või halb. (lk 141)

Igaüks meist kujutab endast unikaalset alleelide sulamit, mis loomulikul viisil kunagi ei kordu - ilma mingisuguse kunstliku protsessita nagu nt kloonimine. (lk 144)

Tolerants ei ole kaasasündinud, seda on vaja õppida. (lk 144)

Empaatia on mõistuse üks arenenumaid võimeid, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Adolf Hitler ja natsiliikumine on õpikunäited. Empaatiat võib kasutada vihkamise vähendamiseks või hajutamiseks, aga pistelist empaatiat võib kasutada vihavaenu loomiseks, näiteks siis, kui inimesed tunnevad empaatiat selliste vihkamise levitajate vastu nagu Hitler või paljude vihaleõhutajate ja demagoogide vastu internetis või väljaspool seda. (lk 158)

See ei ole kokkusattumus, et paranoia ja vihkamine käivad tihti koos. Paranoia aitab luua tunnet, et sind on lõksu püütud, mis võib tekitada primitiivse närvisüsteemi jõulise võitlusreaktsiooni. Aga suhe on kahesuunaline. Mitte ainult paranoia ei tooda vihkamist, vaid ka vihkamine paranoiat, nagu vihkajate tundlik limbiline süsteem alustab kõikjal hirmude ja vandenõude nägemist. (lk 160)

Viha on iganenud jäänus muistsest minevikust. See ähvardab meie liigi kestmajäämist massihävitusrelvade ajastul. Seal on midagi, mis ei ole inimlik, mis innustab vihkamise ajal tapma ja see, et need grupid seda toetavad, on midagi ürgset ja hirmutavat. See on loomus, mida võib leida sügavalt meie ajust. (lk 161)

Kui me oleme õnnelikud, vallandub energia ja tähelepanuvõime suureneb. Frustratsioon ja vihkamine aga imevad meid tühjaks neist mõlemast, millest tulenevad nii füüsiline kui vaimne kurnatus, aga ka teised võimalikud tervisehäired. Tänapäeva meeletu konkurentsi- ja stressirohke töö võimaldab seda probleemi. (163)

Igal aastal tapetakse ametipostil ligi tuhat töötajat. See on kõige kiiremini kasvav mõrvakategooria. (lk164)

Üheks liigse ja pikaajalise stressi tunnuseks on ebanormaalne kalduvus asju unustada. Kui stressi õigeaegselt vähendada, võib hipokampus taastuda. (lk 173)

Väldi tunnet, et sa oled oma töö sisse lõksu jäänud. (lk 174)

USA Psühhiaatrite Liit diagnoosib kliinilise depressiooni juhul, kui inimesel esineb kahe nädala jooksul praktiliselt iga päev viis või enam järgnevatest sümptomitest: pidev rõhutud meeleolu (laste ja noorukite puhul annab sellest märku ärrituvus), märgatav huvi ja rõõmu puudumine mistahes tegevuste vastu, söögiisu suur kasv või langus, unetus või ülemäärane magamine, rahutud või aeglased liigutused, kurnatus, väärtusetusetunne või põhjendamatu süütunne, otsustusvõimetus või mõtlemis - ja keskendusmisvõime langus ja puidevad surma- või enesetapumõtted. Inimesel, kes tõepoolest depressiooni all kannatab, peavad olema kaks esimest sümptomit või üks nendest ja tema seisukord ei tohi olla põhjustatud rohtudest, mingist teisest haigusest või normalsest leinamisest. Sellisel juhul vajab inimene kiiresti ravi: kas psühhoteraapiat või antidepressante - või mõlemat-, sest nagu juba mainitud, on depressioon peamiseks enesetappude põhjustajaks. (lk175)

ürgtunded - armastus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vihkamine, õnnetunne on emotsionaalne hüve, mis kaasneb kontaktidega, mille poole armastus püüdleb.

Armastus ja vihkamine asuvad primitiivses närvisüsteemis sama telje eri otstes.

Primitiivse mõtlemise seitse tunnust (lk 224)
1) seostamine
2) üldistuste tegmine. Limbiline süsteem on võimeline teisi inimesi tohututesse ohukategooriatesse kuhjama, mis on rajatud sellistele üldistele tunnustele nagu rass, rahvus, religioon jne
3) kategooriad. Primitiivne närvisüsteem ei piirdu sellega, et arutleda stereotüüpsel viisil. Ta annab nendele stereotüüpidele ka ühe kahest hinnangust - miski või keegi on kas hea või halb, sõber või vaenlane, üks meie või üks nende hulgast, ülem või alam. Arerenenud närvisüsteemi jaoks näivad sellised seosed irratsionaalsed, primitiivse loogika jaoks on nad aga täiesti õigustatud. Me eksisteerime samal ajal kahes maailmas: arenenud ja primitiivses. Kui meie mõtted tõsise ohu korral arenenud närvisüsteemist primitiivsesse libisevad, võivad varem täiesti pöörasena tundunud ideed äkitselt loogilised näida.
4) personaliserimine. kõike nähakse isiklike emotsionaalsete vajaduste ja igatsuste valguses. Primitiivne närvisüsteem kannab enda stereotüüpe nii teiste kui ka meie enda kohta. Need stereotüübid võivad lähtuda meie ebakindlusest. Personaliseeritud mõtlemine võib teha meid üliväga tundlikuks, eriti kriitika suhtes. Personaliseeritud mõtlemine pärsib tavaliselt empaatoat ja keskendub üksnes iseendale ja oma eeldatavatele emotsionaalsetele vajadustele. Empaatiavõime paikneb prefrontaalse ajukoore silmakoopaotsmiku osas, mis on aju üks enamarenenud piirkondi. Primitiivne mõtlemine tulenebki paljus nende arenenud võimete häiritud tegevusest.
5) keskendumine minevikule või käesolevale hetkele
6) selektiivne mälu
7) meeleolukesksed reaktsioonid

Meeleolukesksed reaktsioonid ja selektiivne mälu on kõige selgemini täheldatavad sügava depressiooni puhul, mis neokorteksi tegevust drastiliselt vähendab.
Purjus inimese puhul võib olukoed olla vastupidine, nii et ta näeb kõike läbi roosade prillide. Alkohol pärsib otsmikusagarate tööd ja vabastab primitiivse närvisüsteemi. Mõnede jaoks võib see olla meeldiv kogemus (229)

Kaks närvisüsteemi (primitiivne ja arenenud) võistlevad kogu aeg selle pärast, et kontrollida meie mõtteid, emotsioone ja käitumist. Kui arenenud närvisüsteem on ebaküps või ebapiisavalt treenitud, saab primitiivne NS temast kergesti jagu. Suur erinevus peitub aga selles, et kui arenenud NS aru saab, et ta on teinud vea, suudab ta oma mõtteviise kiiremas korras muuta. Primitiivsel närvisüsteemil on sellega aga suuri saskusi

VIHKAMISE LÕKS (230)
Vihkamine välistab mõistmise ja empaatia.
Kuna primitiivne närvisüsteem tegeleb otseselt ellujäämise ja viljakusega, käivitab ta iga suurema ohu puhul meie mälumehhanismid, nii et ohusituatsiooni iga detail söövitub sügavale meie mõistusesse.
Painajalik vihkamine, mille eesmärgiks on iga hinna eest see patuoimas leida - selline vihkamine teeb meist mineviku vangid.
Samas aga on mõistuse sügavustes peidus ka lahendused, et ravida usaldamatust ja leevendada lootusetust. Meie areng kujutab endast nii probleemi kui lahendust (232)

OTSIDES ÕIGUST, MITTE KÄTTEMAKSU (233)

VIHKAMINE ON ISIKLIK. Kättemaks samuti. Õigus aga mitte. Elliott Doroff ' Kättemaks ei puuduta vaid kahte inimest, see puudutb kõiki. See rebestab ühiskonda. See kisub sind madalamale tasemele.'

KÄTTEMAKSUTSÜKKEL (240)

Empaatia, mõistmine ja andestus (249)