Inimese karistamine tema agressiivsust ei vähenda ning ta ei saavuta psüühilist tasakaalu ka oma energiat agressiivselt välja elades (lk16)
Kõigis inimese eluavaldustes ongi kõige kummalisem tema suhtumine teise inimesesse (lk17)
Ainus viis agressiivsust vähendada on kõrvaldada tema tekitaja (lk16)
Agressioon - neutraalne energia
Agressiivse käitumise liigid:
1. Füüsiline (löömine, tõukamineamine, peksmine, sadism, tapmine)
2. Sõnaline (karjumine, sõimamine, ropendamine, solvamine, narrimine, ironiseerimine, psühhosadism)
3. Kaudne (kuulujuttude levitamine, teiste positsiooni alandavad valed ja laim, ässitamine, sostiaalne manipulatsioon)
4. Seksuaalne vägivald
Kui vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, nt töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole.
Agressiivsus on SISEMISE EBAKINDLUSE PEEGELDUS.
Arvatakse, et naised on vähem agressiivsed kui mehed, tegelikult ei ole, väljendus on lihtsalt erinev. (lk22)
Inimesed, kes on üksikud, omavad ebaadekvatsust sotsiaalses käitumises ja konfliktilahendamisstrateegiates. (lk23)
ANTISOTSIAALNE
Uurimused kinnitavad, et 7-aastane saab aru agressiooni tagajärgedest, ent alles 11-aastane on võimeline eristama agressiooni motiive (lk26)
Kujutluste kasutamise võime on täiskasvanu vaimse tervise seisukohalt tähtis psüühilise eneseregulatsiooni vahend. Kujutluste varal valab inimene välja oma pettumuse, ahistuse ja viha, mõtleb olukordadele teistsuguseid lahendusi. Kujutluste abil maandab ta iga päev ka hulga agressiivsust.
Mõnikord on väidetud, et psüühiliselt tasakaalukal, ühiskonnasõbralikul inimesel on mõttes rohkem vägivalda kui kurjategijal, kes ei oska agressiivsust kujtlusvõime abil maandada.
Alguses on mõte, siis sõna ja seejärel tegu. Ehk tegelikult on mõte tegu. Leitud on, et inimese mõttel on täiesti reaalne energia ja jõud, igal sõnal ja mõttel on oma vibratsioon, mis peenemal tasandil ka maailma mõjutab. (lk49)
Esmalt tuleb õppida ennast tunnustama, laadimaks end positiivse energiaga, siis on kergem ka teisi mõista ja vajadusel isegi neid aidata.
Dalai-laama juhised eluks ja hea energia vastuvõtuks 2008 a:
* Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga
* Kui kaotad, ära lase õppetunnil kaduma minna
* Järgi kolme olulist aspekti:
1) austust iseenda vastu
2) austust kaasinimeste vastu
3) vastutuse kandumist iga oma tegevuse eest
* Pea meeles, et soovitust ilmajäämine võib mõnikord osutuda suurepäraseks õnnetabamuseks
* Õpi reeglid selgeks, siis tead kuidas neid õigesti eirata
* Ära lase väiksel lahkarvamusel kahjustada tõelist suhet
* Kui mõistad, et oled eksinud, astu kohe samme selle parandamiseks
* Leia iga päev veidi aega üksinda olemiseks
* Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde
* Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus
* Ela head ning austusväärset elu, sest vanana tagasi vaadates saad seda uuesti nautida
* Armastav õhkkond sinu kodus on sinu elu aluseks
* Kui sul on armastatud inimesega lahkarvamusi, tegele ainult hetkeolukorraga. Ära võta kõneaineks minevikus toimunut
* Jagage oma teadmisi: see on viis surematuse saavutamiseks
* Suhtu Maasse lugupidmise ja hellusega
* Külasta kord aastas mõnd paika, kus sa pole kunagi varem käinud
* Pea meeles, et parim suhe on see, milles armastus teineteise vastu ületab vajaduse teineteise järele.
* Otsusta oma edu üle selle järgi, millest sul tuli loobuda et seda saavutada
* Lähene armastusele ja toiduvalmistamisele hulljulge andumusega (lk 50-51)
Kuidas suhelda tulemuslikult ja teha ennast mõistetavaks täiesti erinevale inimtüübile?
+ selgita oma seisukohta arusaadavaöt
+ väldi süüdistamist
+ püüa teist osapoolt mõista ja ära kuulata
+ asjade arutamine viib suurema läheduse ja teineteise mõistmiseni
+ ära jaga katteta lubadusi
VIHA on kõige keerulisem ja kavalam stressiväljund.
Viha ei pea häbenema, küll aga seda, kuidas temaga toime tullakse ja kuhu vihahoog maandatakse.
Viha on alati seotud mingi sotsiaalse poolega, ta on suunatud kellegi vastu.
VIIS VIHA LIIKI
1) tahtmine olla teistest parem - teeb inimese südametuks
2) rahulolematus - võtab eluisu, hävitab elu mõtte
3) ülinõudlikkus - killustab eesmärgikindluse
4) sundolukord - võtab ära vabaduse, teeb inimesest orja
5) vastumeelsus - pidurdab liikumist ehk arengut
Viha on tunne tugevast nördimusest, millega kaasneb enesekontrolli kaotus.
Väljendamta negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu.
Viha taga on alati abitus.
Üks kõva vihahoog ja selle ´matmine´oma sisemusse vähendab sinu prognoositavat eluiga keskmiselt kolme nädala võrra.
Väidetakse, et huumoritunne on omane vaimselt tugevatele inimestele ja et see tugineb alati kõrgetele eetilistele ideaalidele.
Mitte keegi ei saa kedagi teist naerma sundida.
Huumorimeel on inimesele looduse poolt antud anne ja arvatakse, et keegi ei suuda avastada selle saladuse võtit. (lk59)
Hea nali on ikka 60-70% inimeste e sangviinikute pärusmaa.
Öeldakse, et see inimene, keda ajavad veel oma väikesed eluapsud naerma, on igati terve ega kannata depressiooni all.
Naeratavasse näkku ei sihita noolt (Jaapani vanasõna)
ENESEKEHTESTAMISE PSÜHHOLOOGILINE TARKUS seisnebki selles, et usku iseendasse tuleb võtta kõigutamatu ja enesestmõistetavana, seda ei tule üldse n-ö välja teenida ega kahtluse alla seada.
Oma seesmisest rikkusest teadlik isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. (lk60)
Mõned tundeelamused kujunevad vaimse tervise seisukohalt sama oluliseks nagu vitamiinid toidus.
Naerul on ka selge sotsiaalne roll - see näitab, et me tunneme end teiste inimeste keskel kindlalt ja vabalt.
Naer on vaba, spontaanse, ennastusaldava isiku kõige selgemaid väljendusviise.
Mõjuvõim on võimalus mitte ainult jõuda kokkuleppele, vaid saavutada kokkulepe sinu oma tingimustel.
Inimene kes seesmiselt pole vägivallaks valmis, on alati vägivallatsejast nõrgem (Aleksander Solženitsõn)
Psühholoogiline altruism - inimene on vahel võimeline tegema tegusid, mida ei usu olevat enda huvites, kuid usub olevat teiste huvides.
Eetiline altruism - inimene peaks mõnikord tegema tegusid, mis pole tema enda huvides, kuid on kellegi teise huvodes.
Mõttetu jagada inimesi halbadeks ja headeks. Inimesed on kas meeldivad või tüütud. (Oscar Wilde)
Altruism on isetu muretsemine teiste heaolu pärast.
Lojaalsus ja kohusetunne on nendele inimestele omane.
Auguste Comte - sotsiaalse vahetuse teooria
Kehtetu inimene ei seisa enese eest ega väljenda oma tundeid.
Alistuva käitumise tagajärjeks on elamata elu: suhted on pealiskaudsed ja tundeid ei saa väljendada. Kõik see võib viia depressioonini.
Vale on oma inimväärikuse minetamine ja ühtlasi hävitamine, aga vahel võib ka aususe ja liigse otsekohesusega teise inimese isegi tappa või enesetapuni viia (lk 109)
Vale on vaimne põgenemine.
Sagedamini valetavad argielus just need inimesed, kellele on oluline, mida teised neist mõtlevad.
Kulla mees, teie nähtavasti veel ei teagi, et me elame bluffimise ajastul. demokraatia on asendunud demagoogiaga. (Erich Maria Remarque)
EPILEPTOIDNE KOMPLEKS - 1/30
Inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga. (Thomas Gordon)
Kõik inimsuhted on seotud kehtestamisega.
Igasugune teise inimese lähedalolek tähendab valikuvõimalusi käitumiseks (lk156)
Südamlike tunnete väljendamine on sada protsenti enesekehtestamine (157)
Hea kasvatus ei seisne selles, et sa ei pilla kastet laudlinale, vaid selles, et sa ei märka, kui seda teeb keegi teine. (Anton Tšehhov)
Suhtlemise abil seovad inimesed end eluga ja suudavad panna end liikuma just selles suunas, mis pakub neile rahuldust ja muudab elu elamisväärseks. Edu algab õigest suhtumisest. Suhtumine on kui filter, mille läbi me elu näeme. (lk 159)
Tavasuhtluse kuldreeglid:
1. KUULA TEINE INIMENE LÕPUNI ÄRA. Kuulamisoskus on aerendatav ja jõukohane igale vähegi intelligentsele inimesele, tuleb vaid veidi vaeva näha ning paljud probleemid kaovad nagu iseenesest.
2. AUSTA ENDA JA KA TEISTE AEGA
3. Hoidu tegemast teise inimese kohta põhjalikke järeldusi. (Meis paikneb 6-8 tuhat halba geeni!) Elukunst seisneb oskuses oma vigadega nii hakkama saada, et jääd ise ellu ja jätad teised ellu.
4. Õpi naeratama
5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu
6. Valeta vähem
7. ÄRA KRITISEERI INIMESE ISIKSUST, VAID TEMA TEGUVIISI
8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all
9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud
10. Õpi andeks paluma
11. Ära tegutse esmavihas
12. Austa teise inimese peronaalset füüsilist ja vaimset ruumi
13. ÕPI EI ÜTLEMA. Kahjuks pidavat tänapäeval sinust olenema 20% ja ülejäänu kaob mingisse ´musta auku´.
14. Püüa teises inimeses leida sinuga ühist, mitte erinevat.
15. ÄRA OLE ÜLIINIMENE. Asendamatu oled sa eelkõige oma lähedastele ja siis alles teistele.
16. HOIA SÕPRU JA AUSTA VAENLASI. Öeldakse, et ühel korralikul lugupeetud inimesel on kolm armastavat sõpra ja kolm korralikku vaenlast.
17. Räägi emakeeles
18. Oska vaikida
19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte
20. OSKA ALLUDA JA JUHTIDA
21. PÄEVAS TÄITA KÜMME ROLLI, HARVA MÄNGIDA VÕID LOLLI....
Robert Bolton (1979) Suhtlemisoskus kui viie tegurui koostoime:
1) Kuulamisvilumused - võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab
2) kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada, teisi kahjustamata
3) Konfliktidega toimetuleku oskused - võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla.
4) Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused - võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldava lahenduse.
5) Oskuste valimine - tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige sobivamat käitumisviisi.
KUIDAS ÕPPIDA ÜTLEMA EI?
See on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ja keskseim oskus.
Kõrge enesehinnanguga isiku taluvuslävi on kõrgem: ta haavub harvem, ületab pettumused kiiremini ja on valmis rohkem andestama.
Enesekindluse loomine sõltub palus sellest, kuidas me ennast kritiseerime.
Enesepiitustamine ei paranda tehtud vigu.
Enesekindluse ja eneseusalduse kasvatamine on eeltööks individuaalsuse kujundamisele.
Kui te ei räägi tõtt iseendast, ei saa te seda rääkida ka teistest (Virginia Wolf)
Anna abipalujale teada, kuidas nõustamine kahjustaks sinu huve, koormaks sind liialt ja valmistask lõppude lõpuks ikkagi mõlemale osapoolele pettumuse.
Meie suhete kvliteet määrab meie elu kvaliteedi!
Ülemuse pidamise eeskiri (lk276)
- Ülemusel on õigus
- Ülemusel on alati õigus
- Kui alluvale äkki tundub, et hoopis temal on õigus, siis peab talle meelde tuletama kahte eelnevat punkti
- Ülemus ei maga - ta puhkab
- Ülemus ei joo - ta maitseb
- Ülemus ei hiline kunagi - ta viibibvõi on kõrgemates instantsides kinni
- Ülemus ei lahku kunagi töölt - ta läheb ametiasju ajama
- Ülemus ei loe tööl lehti ja ajakirju, ei räägi lõpmatult telefoniga ega ole süüvinud segamatult arvutisse, vaid kogub tööks vajalikku informatsiooni
- Ülemus ei lobise, vaid teeb selgitustööd
- Ülemus ei salatse , vaid hoiab sind eemal sinule ebameeldivast
- Ülemus ei karju ega tõsta häält, vaid räägib veidi kõvemini, et sa teda paremini kuuleksid
- Ülemus ei tee sulle peapesu, vaid hoolitseb sinu arengu kestvuse eest ja juhib tähelepanu sinu puudustele, millega peaksid senisest enam tegelema - ta hoolib sinust
- Kui sisened ülemuse kabinetti oma ideega, siis väljus sealt loomulikult tema omaga
- Mida rohkem sa kritiseerid ülemust, seda aeglasemalt tõused ametiredelil
- Tea, et ei koondatud mitte sind, vaid lihtsalt sinu töökoht, et sa võiksid leida endale sobivama ülemuse
- Ülemus jääb ülemuseks ka tänaval, rannas, restoranis, saunas, voodis ja nii enda kui ka sinu matustel
- Ülemus mõtleb alati kõigi eest
Lihtsamad EK võtted:
Otsene - Tänan, aga minu aeg sai otsa
Katkine grammofon - Ma mõistan, aga minu soov oli...
Udutamine
Lollitamine - kui keegi karjub või sõimab
Mina-teade - Tänan, sain haiget!
Negatiivne kehtestamine - vigade tunnistmine ilma vabanduseta
Endale ´tuha pähe´ raputamine ja ´retsepti´ palumine
Eskaleeriv kehtestamine - Kas ma sain öeldust õigetsi aru? Ütlesid, et...
Vastanduv kehtestamine - Maju näen, et tegelikult oled sa endast väljas.
Pommitamine kinniste küsimustega - millele saab vastata vaid jah või ei
Bumerangküsimused - mõne aja pärast uuesti küsida üle
Õpetlik kättemaks - vastata samamoodi aga suuremalt ja õpetliku/heatahtliku asjaga
KÕIGIGA EI PEA EGA TULEGI HÄSTI LÄBI SAADA
Kehtestav käitumin eeldab iseenda nimel rääkimist: Ma soovin täna peole minna - mitte: Täna tahetakse peole minna
* 3-osaline kehtestamissõnum (Bolton 1979) Kui sina....(käitumise kirjeldus ilma hinnaguta), siis ma tunnen......., sest...... (selgitada teise käitumise või öeldu mõju oma elule)
* Kuueosaline kehtestamisprotsess (Bolton 1979)
Ettevalmistus - sõnum mõleda või kirjutada
Sõnumi teelesaatmine - õige aeg ja koht, tasakaalukus, verbaalse sõnumi ja kehakeele tasakaal
Paus - olla valmis vastaspoole rünnakuks
Enesekaitse ärakuulamine peegeldaval meetodil
Protsessi kordamine (3-10 korda)
Lahendusele keskendumine
Armastus eeldab, et inimest tajutakse -tuntakse tema loomulikkuses. Tegelikkus aga näitab, et mida rohkem tunnistrame üles oma vigu, seda enam meid armastatakse (Erich Fromm)
Elukoolis omandatud aksioomid ehk elutõed (Albert Ellis)
Tark armastab õppida, aga loll õpetada (Anton Tšehhov)
Näidete varal võib tõestada ükspuha mida, kui hästi kaval olla. (Bertold Brecht)
Inimene teeb piisavalt paha, kui ta ei tee midagi head (saksa vanasõna)
No comments:
Post a Comment