Miks me vihkame?

Miks me vihkame?  Kuidas mõista, ohjeldada ja kõrvaldada vihkamist meis endis ja meie maailmas

Rush W. Dozier, jr.

MEIE EMOTSIOONIDE OLEMUSE TEADUSLIK ANALÜÜS

Instinktide asemel on meie liigile ülitähtis mõtlemine. Seda sellisel määral, et meie limbilisel süsteemil on välja kujunenud tugev kalduvus pimesi uskuda ükskõik millist mõttesüsteemi, mille puhul me oleme veendunud, et see meie elu ja viljakust märgatavalt parandab. (11)

Vihkamine on primitiivne emotsioon, mis märgistab kõik asjad, mis meie meelest ohustavad meie ellujäämist ja viljakust sellest seisukohast, kas rünnata või põgeneda.

Hirmu esimene reaktsioon on põgeneda, mitte võideleda, ning see kajastub meie bioloogilises reaktsioonis.

Viha on aga tõepoolest võitlemise või põgenemise reaktsioon. (15)

Kõige sügavam lõks on ilmselegelt see, kui inimene tunneb end iseenese sees lõksus olevat. See võib tekitada enesevihakmist. (21)

SÕDA JA GENOTSIID

Pärast ülempaleoliitikumi revolutsiooni hakkas bioloogia tehnoloogiast maha jääma, ning jääb iga sajandiga üha kaugemale ja kaugemale maha. Eriti suures hädas on üha keerukamate ja võimsamate tehnoloogiate kontrollimisega meie emotsionaalne aju. Kahekümnes sajand kujunes ajaloo kõige verisemaks, kuna me ei suutnud vaos hoida ei oma tundeid, mõtteid ega sõjariistu. (78)

PRIMITIIVNE MÕISTUS

Me oleme ainus liik, kes oma mõtete ja tunnete kasutamiseks pidevalt kuinsti kasutab. (83)

Abstraktne mõtlemine on suurte muutuste aluseks. (86)

Keel vabastab inimese kujutlusvõime, tagab meile ligipääsu nii minevikule kui tulevikule.. (86)

ENESEVIHKAMINE, ENESEHINNANG JA SUITSIID

Abitus hävitab enesehinnangu ja toidab enesevihkamist. (104)

Abitustunne võib moonutada meie kainet mõtlemist. (105)

Mil iganes elu meid abitusse olukorda surub, muutub kasutuks meie peamine ellujäämisstrateegia – plaanimine ja kontroll. (105)

Vihkamine ja kättemaks võivad anda inimesele mõtte ja eesmärgi, mis aitab üle saada depressiooni ja leina põhjustatud lootusetusest. (109)

Suitsiidi kontekstis võib vihkamine võtta kolm kuju: enesevihakmine, elu vihkamine või nende kahe kombinatsioon. (112)

Kui emotsioon või afekt kestab pikemat aega, saab sellest meeleolu. (113)

Meeleoluhõireid eristatakse tavaliselt mõtlemishäiretest, näiteks skisofreeniast, mida iseloomustab kohatu ja vildakas mõtlemine. (113)

Intensiivne, pikaajaline ja valdav vaenulikkus kujutab endast vihkamist. Kuigi vihkamist ei ole tavaliselt meeleoluhäirena klassifitseeritud, on tal kõik selle omadused olemas. (113)

Temperament on see emotsionaalne seisund, mille juurde inimene alati tagasi pöördub. (114)

SEKSISM, RASSISM JA TEISED KULTUURILISED FOOBIAD

Kultuur annab seksuaalsele käitumisele tähenduse. Mõningates kultuurides tähendab see surma. (131) nt veritasu araabias

Vihkamisel on neli põhikomponenti: intensiivne ja painajalik vastumeelsus, negatiivsed kaksikstereotüübid ja üldistused, empaatia puudumine vihkamise objekti suhtes ja vaenulikkusetunne, mis võib vallandada agressiooni – võitlusrefleksi. Stereotüüpide puhul kaasnevad vihkamisega eelarvamised, aga eelarvamustega ei kaasne tingimata vihkamine. (137)

TOKSILINE TÖÖPAIK

``Ilma tööta on elu mäda. Kui aga tööl pole enam hinge sees, lämmatab ja suretab see elu.`` Albert Camus (163)

Vägivald tööl kasvab ärevusttekitavalt kiiresti. Ettevõtetele läheb see maksma üle nelja miljardi dollari aastas. (164)

Naiste puhul on tapmised nüüd peamiseks surma põhjuseks tööpaigas, meeste puhul on see aga tähtuselt kolmas põhjus. (164)

Igal aastal tapetakse ametipostil ligi tuhat töötajat. (164)

See on kõige kiiremini kasvav mõrvakategooria. Vihakmine põhjustab kauakestvat vaenulikkust, mis on visa kaduma. (170)

S T R E S S JA KONTROLL

Pole mingi üllatus, et paljude küsitluste andmetel on tööalase rahulolu esmaseks määrajaks hea suhe oma ülemusega -  see on isegi tähtsam kui raha. (171)

Kahjulik on aga pikaajaline ja intensiivne stress, millega kaasneb abituse ja lõksusoleku tunne. (171)

Valdav osa töötajaid eelistab selliseid ameteid, mis annavad elule mõtte ja eesmärgi. (171)

Stress kui selline ei ole ilmtingimata kahjulik. Selleks, et oma vaimseid ja füüsilisi oskusi täiustada, on teatav stress vajalik. Kahjulik on aga pikajaline ja intensiivne stress, millega kaasneb abituse ja lõksusoleku tunne. (171)

Kontrollitunne võib avaldada tugevat mõju inimese tervisele. (171)

Kontrollimatu stress kahjustab keha, mõjutades amügdalat, hipokampust , hüpotalamust, ajuripatsit, neerupealseid ja ajutüve locus ceruleust. Need on kõik primitiivse närvispsteemi alateadliku häiresüsteemi komponendid. Amügdala, hipokampus ja locus ceruleus on tihedasti ühendatud. Nad kõik reageerivad ohtudele. (172)

Üheks liigse ja pikajalise stressi tunnuseks on ebanormaalne kalduvus asju unustada. Kui stressi õigeaegselt vähendada, võib hipokampus taastuda. (173)

Stressist ja unetusest kujuneb nõiaring, kus üks võimendab teist. Unest ilmajäämine häirib tugevalt otsmikusagarate tööd, mis on aga arenenud närvisüsteemi oluliseks keskuseks, mängides väga olulist osa impulsside kontrollimises. (174)

Kuigi inimeste unevajadus võib erineda, soovitavad asjatundjad täiskasvanutel igal ööl kaheksa tundi magada. (174)

Kui läbipõlemine on tõsisemat laadi, oleks tark pöörduda asjatundjate poole. Paljud läbipõlemise sümptomid on ühtlasi depressiooni sümptomid. Pikajaline läbipõlemisseisund võib mõnikord põhjustada kliinilst depressiooni. Ameerika Psühhiaatrite Liit diagnoosib kliinilise depressiooni juhul, kui inimesel esineb kahe nädala jookusl praktiliselt iga päev viis või enam järgnevatest sümptomitest: pidev rõhutud meelelolu (laste ja noorukite puhul annab sellest märku ärrituvus), märgatav huvi ja rõõmu puudumine mistahes tegevuse vastu, söögiisu suur kasv või langus, unetus või ülemäärane magamine, rahutud või aeglased liigutused, kurnatus, väärtusetusetunne või põhjendamatu süütunne, otsustusvõimetus või mõtlemis- ja keskendumisvõime langus ja pidevad surma- või enesetapumõtted. Inimesel, kes tõepoolest depressiooni all kannatab, peavad olema kaks esimest sümptomit või üks nendest ja tema seisukord ei tohi olla põhjustatud rohtudest, mingist teisest haigusest või normaalsest leinamisest. Sellisel juhul vajab inimene kiiresti ravi: kas psühhoteraapiat või antideperessante – või mõlemat- , sest nagu juba mainitud, on depressioon peamiseks enesetappude põhjustajaks. (174-175)

Kui sind tabab ootamatu hirmu, viha- või vihkamise hoog, kaob sul otsekohe isu toidu ja seksi järele, ja sa ärkad täielikult üles. (177)

A R M A S T U S E   J A   V I H K A M I S E   S U H T E D

Seks, armastus ja abielu kannavad endas meie suurimaid rõõme, kannatusi ja tragöödiaid. (182)

Peale füüsilise lõksutunde võib vihkamist põhjustada ka emotsionaalne lõksutunne. Emotsionaalse vangistuse tunne mängib armastuse ja vihkamise suhte puhul suurt rolli. Kui me kedagi armastame, kasvame temaga emotsionaalselt kokku. Osana sellest protsessist muutume me väga tundlikuks selle suhtes, kuidas ta meid kohtleb. Kui me kogeme, et ta on meid reetnud või meile haiget teinud, hoiab emotsionaalne suhe meid ikkagi kinni. Meie valu nihkub primitiivse närvisüsteemi ja nendest rõhuvatest tunnetest võib areneda vihkamine. Armastus lukustab meid valulikku suhtesse, valu aga põhjustab vihkamist, mis seguneb armastusega.  Kahjuks võivad meie kõige intiimsemad suhted sisaldada nii armastuse kui vihkamise elemente. (182)

Primitiivse närvisüsteemi lihtsustatud ja kategooriline kaksikmõtlemine: hea-halb, õige-vale, armastus-vihlamine, sõber-vaeblane. Seda liiki jõulised primitiivsed emotsioonid tabavad meid tavaliselt igas olukorras, mis otseselt ähvardab ellujäämist või viljakust – nagu sõduritel lahingus või siis, kui me oma lapsi kurja eest kaitseme. (183)

Õnnetunne on emotsionaalne hüve, mis kaasneb kontaktidega, mille poole armastus püüdleb. (193)

Läbipekstud naised moodustavad umbes kolmandiku kõigist esmaabi vajavatest naistest, neljandiku kõigist enesetappu üritavatest naistest, veidi alla neljandiku neist, kes sünnituseelset abi vajavad, ja poole üle kolmekümneaastastest vägistatud naistest. Intiimsuhete puhul on naistel kuriteo ohvriks langemise tõenäosus kuus korda suurem kui meestel. Need statistilised andmed on samad kõigi etniliste ja majanduslike taustade puhul. (195-196)

Armastus ja vihkamine asuvad primitiivses närvisüsteemis sama telje eri otstes. (196)

Inimest ei saa veenda mitte armastama, samuti nagu me ei saa veenda inimesi mitte vihkama. (196)

LAPSED JA VIHKAMINE

Üks meedia võimalikest rollidest, kas siis uudiste või meelelahutuse kaudu, on avalikustada uusi vägivallavorme, mis kujundavad vaimselt ebastabiilsete inimeste agressiivsust. (211)

Millegi ette kujutamine on tähtis samm selle tegemise suunas. (212)

Murettekitava regulaarsusega kohtavad terapeudid inimesi, kes on vastuvõtlikud meediavägivalla suhtes. (213)

Naishormoonid näivad stimuleerivat hipokampuse kasvu, mis suures osas vastutab õppimise ja mälu eest. Meeshormoonid seevastu näivad stimuleerivat amügdala kasvu, mis on võtmepiirkonnaks viha, vihkamise ja agressiivsuse tekkimisel. Samuti on meestel tavaliselt madalam sterotoniinitase kui naistel. Primaatide puhul on serotoniini puudujääk sellistes limbilise süsteemi osades, nagu amügdala ja silmkoopa-otsmiku koor, seostatud asotsiaalse käitumise ja agressiivsusega. (215)

STEREOTÜÜBID, KATEGOORIAD JA ÜLDISTUSED

Vihkamine ületab kergesti esialgsed piirid, kuna selle põhimehhanismiks on sterotüüpide moodustamine ja üldistuste tegemine. (219)

Vihamine on emotsioon, mis märgistab kõiki faktoreid, mis võiksid ohustada ellujäämist ja viljakust, on meie primitiivne närvisüsteem – eriti siis, kui juba olemasolev vaenulikkus ta üles on puhunud – häälestatud märkama kõiki eeldatava ohu aspekte, isegi kui need on loogiliselt võttes naeruväärsed. (220)

Täiesti eelarvamustevaba lähenemine tähendab seda, et me hoiduksime otsustamast ühesõnalise kirjelduse alusel ja hindaksime iga inimest hoolikat, kõiki olukordi arvesse võttes. (223)

Primitiivsest närvisüsteemist lähtuvad sellised ürgsed emotsioonid nagu rõõm, hirm, armastus ja viha. See annab meile rikka tundeelu. (223)

Primitiivse mõtlemise 7 tunnust (224-229):

1.       SEOSTAMINE (13. reede + kõik mis siis juhtus)

2.       ÜLDISTUSE TEGEMINE (madu on mürgine = kõik maod on mürgised)

3.       KATEGOORIAD – sterotüüpidele antakse üks kahest hinnangust, kas hea või halb jne. Nt sõber-vaenlane; ülem-alam; meie-nemad. Arenenud närvisüsteemi jaoks näivad sellised seosed irratsionaalsed, primitiivse loogika jaoks on nad täiesti õigustatud. Me eksisteerime samal ajal kahes maailmas: arenenud ja primitiivses. (226)

4.       PERSONALISEERIMINE – Kõike nähakse isiklike emotsionaalsete vajaduste ja igatsuste valguses. Primitiivne närvisüsteem kannab endas stereotüüpe nii teiste kui ka meie enda kohta. Need stereotüübid võivad lähtuda meie ebakindlusest. (227) Personaliseeritud mõtlemine võib teha meid üliväga tundlikuks, eriti kriitika suhtes. Personaliseeritud mõtlemine pärsib tavaliselt empaatiat ja keskendub üksnes ieseendale ja oma eeldatavatele emotsionaalsetele vajadusetele.  Empaatiavõime paikneb prefrontaalse ajukoore silmakoopaotsmiku osas, mis on aju üks enamarenenumaid piirkondi. Primitiivne mõtlemine tulenebki paljus nende arenenud võimete häiritud tegevusest. (228)

5.       KESKENDUMINE MINEVIKULE VÕI KÄESOLEVALE HETKELE – Selline olevikule ja minevikule orienteeritud käitumine vastab amügdala koostatud emotsionaalsete reaktsioonide andmebaasile. (228)

6.       SELEKTIIVNE MÄLU

7.       MEELEOLUKESKSED REAKTSIOONID

OTSIDES ÕIGUST, MITTE KÄTTEMAKSU

Erinevalt vihkamisest võib ratsionaalne vastumeelsus olla üsna kompleksne ja spetsiifiline, kandes endas selliseid potentsiaalselt konstruktiivseid emotsioone nagu konstruktiivne viha, mis sageli väljendub kui õiglane pahameel või moraalne nördimus, õhutades inimesi ja rühmitusi ülekohtu vastu aktiivselt üles astuma. (234)

Mõnikord seaduslik õigus ei toimi. Seda võivad õõnestada korruptsioon või eelarvamused. (237)

Vihkamine ja kättemaks on haaratud minevikust. (242)

Kolmandaks põlvkonnaks on eelarvamused tavaliselt täielikult kadunud. Kui emigreerumine välja arvata, pole vihkajalikust keskkonnast lahkumine enamike inimeste jaoks aga võimalik. Alternatiiviks on keskkond täielikult ümber ehitada, et selles poleks vihkamist. See aga on loomulikult Heraklese ülesanne. (244)

(Restak, The Mind) * Vanemate ja perekonna foorum (Parents Circle/Family Forum)

EMPAATIA, MÕISTMINE JA ANDESTUS

Nii nagu primitiivsel närvisüsteemil on alateadlikud mehhanismid meie ja nemad erisuste loomiseks, on tal ka alateadlikud mehhanismid nende kustutamiseks. Kui inimesed, keda ühendab teatud mõte, võtavad midagi ette ühise eesmärgi nimel, kaovad enamasti meie ja nemad erisused ja selle asemele tekib ühtne meie- tunne. ´´Nemad´´ on nüüd osa ´´meist´´. Stereotüübid, eelarvamused ja vihkamine – mis sageli põhinevad erisustel – võivad märkimisväärselt väheneda või kaduda. Inimesed ei pea otseselt midagi koos tegema, et nende primitiivses närvisüsteemis need mehhanismid käivituksid. Nad võivad osaleda kellegi kaudu. Cathy Freemani näide selgitab meile, miks sport on muutunud võimsaks vahendiks meie-nemad erisuste lahustamiseks. (252) või nt Muhammed Ali

Vihkamise puhul on see meie ja nemad erisusi vähendav mehhanism eriti tähtis, mis avaldab vastutoimet ühele vihkamise põhiomadusele, milleks on klammerdumine mineviku väärkohtlemise külge. Lihtne eesmärk, olgu see siis meistritiitli või sõja võitmine, on suunatud tulevikku ja kisub mõtted minevikust välja. (255)

Vaenulikud inimesed ja grupid peaksid, kui vähegi võimalik, otsima erinevaid koostööviise, et saavutada mõlemale poolele olulisi eesmärke. See oleks väärtuslik panus vihkamise ohjeldamiseks ja kaotamiseks. (255)

Nartsissismi puhul on tegu primitiivse enesearmastusega selle ensekeskse suhte jõulisus võib jätta vähe hingejõudu, et teiste inimestega samastuda, mida paljud peavad sellise ebahariliku empaatiavaeguse põhjuseks. Nartsissist ei pruugi kogeda empaatiat ei oma vaenlase ega ka oma toetajate vastu. (261)

Kui me igatseme ohjeldada vihkamist, ebatolerantsust ja vägivalda, mis eeldab keskendumist nii meie ühisele inimsusele kui iga üksikisiku ainulaadsusele,  on ülimalt oluline arendada endas empaatiat. Selleks aga peab inimkond tegema suure kvalitatiivse hüppe oma loovuses ja kujutlusvõimes. Kujutlusvõime aitab meil asetada ennast nende inimeste olukorda, kes jäävad meie grupist välja. Oskuslikult koostatud meediaettekanded kriisiolukorrast mõnes kaugemas regioonis – näiteks näljahädast Somaalias – võivad tuua nende inimeste kannatuse meile koju ja vallandada toetusaktsioone. Aga  me ei saa loota ainult selle peale, et teised meie empaatiat ärataksid.

Iga inimene peab leidma oma tee, kuidas võõraste ´´ nendeks´´ tembeldamise kalduvusele loovalt vastu seista. (264)

Kuigi empaatiat ei tohi kunagi alla suruda, tuleb seda arenenud närvisüsteemi abil kontrollida ja teiste faktoritega tasakaalus hoida. Nt on empaatia puhul tarvis näha erisusi ja säilitada perspektiivitunne. (266)

Pikajalise vaenu vastu aitab väga hästi see, kui inimesed – eriti juhid – konkreetse inimese ees kogu südamset vabandavad. See on esimeseks sammuks lepituse suunas ja aitab luua vastastikust empaatiat. (267)

Juhtunu tunnistamine ja andekspalumine on üks peamisi samme tervenemise suunas. (269)

VALGUSTATUD TULEVIK 

Malaisias elav semai rahvas ei tülitse ega vihka pea kunagi. Kui klanni kahe liikme vahel arusaamatus tekib, lahendatakse see  sõnade, mitte relvade abil. Külavanem kuulutab välja koosoleku, kuhu on oodatud kõik. Igaüks võib oma arvamust avaldada, mida enamik inimesi ka teeb. Koosolekud võivad kesta päevi. Kui osalejad on kõik südame pealt ära rääkinud, teeb juht otsuse ja keelab sellest asjast rohkem rääkida. Sellega on vaidlus lõpetatud. (271)

Kõige vähem vägivalda, nagu semailaste hulgas, näib esinevat sellistes ühiskondades, kus mehed ja naised elavad koos, söövad ja magavad koos, ning kasvatavad koos oma lapsi enam-vähem võrdsetes tingimustes. Kõige sõjakamad on need ühiskonnad, kus mehed elavad naistest eraldi majades ja kus poisid võetakse varajases eas emade juurest ära ning allutatakse erinevatele õpetustele, ka stressirohkele sõjalisele väljaõppele. (275)

Liigina tuleb meil hüljata limbiline kolkalik mõtlemine, et omandada selle asemel arenenud ajupiirkondadest lähtuv, avar mõtlemine – selgesõnaliselt loobudes igasugustest primitiivsetest stereotüüpidest ja üldistustest, mis inimesi ´´ nendeks´´ klassifitseerivad. (277)

GLOBAL DREAM  - oska eristada, ole empaatiline, suhtle ja räägi, pea läbirääkimis, hari, otsi karjäärivõimalusi, aseta asjad õigesse perspektiivi, väldi lõksusattumist, ole osavõtlik, ning otsi õigust, mitte kättemaksu – mis neutraliseerivad kaasasündinud kalduvusi, mis vihkamise võimalikuks teevad. (277)

Emotsionaalse tähenduse vägi ja saladus avaldub selgesti suurte õpetajate ja suure kunsti puhul. (280)

TÄHENDUSTERAAPIA

Nagu kõike inimlikku, võib ka teadust kuritarvitada, ning teadlased ei ole immuunsed üksteise alandamise suhtes. (284)