Miks lendab minu tunne
Ihates vabadust
Ihates kirge
Ihates Sind
Ma kadusin eilsesse
Unustades vabaduse
Unustades kire
Unustades Sinu
Laotasin Su silmadesse oma ajaloo
Oma läbirännatud tunded
Tundmata su külma hingust
Tundmata su ……
Tundmata sind.
Ma laotasin end sinu silmisse
Nägemata, et mu oma silmad
Olid pimedad
Nii pimedad
Et nad ei näinud
Minu isekuse äärt
See oli ainult minu armastus
Jälle
***
Loodan et kannatad olla siin
Kuni aastani 2008
Sest tead, ma vajan sind
Aastani 2008
Võibolla natuke kauemgi tahan hoida su varvastest kinni
Ma ju tegelikult jumaldan sind
natuke
kardan
Mida veel
Mida kõike veel meie vahele ka ei tuleks
Minu jõud on sinu jaoks
Ta lendab, lebab ja voolab
Nagu ka minu armastus
Kuni aastani 2008
****
mulle läks korda sinu
tänane tulemine koju
tavaline
nii tavalised
ja meie jaoks erilised
on need päevad
ainult kahele
meile
***
kas sa mäletad meie esimest
kallis
mina vahel mäletan
hetkel tuli meelde
nii kaugele tahaks vahel rännata
just nende mälestuste
juurde
siis, kui nad meenuvad
aga muidu ei ole nad
meeles
ja siis ei juhtu midagi
mitte midagi ei taha
****
vaikuses sind täna ootasin
pisut sinu keelt õppisin
tulin ilma tundeta koju
kohe vanni
pärast oli üksi olla
kurb
tegin endale hea olemise
ikka polnud hea
ma nagu aimasin ette
et sa ei tule täna
sa jäid tulemata
SELLE PÄRAST
ära tule enam kunagi
oleks parem
sa tead et sulle ka
****
ma ikkagi väikene olen
mu sisse ei mahu palju
valu
olen isegi üllatunud
ma olin ju tegelikult
nii tugev
keegi ei saanud mind kõigutada
ka sina
****
ära unusta
ma olen siin
sinu kõrval
tee silmad lahti
tahad märgata?
****
nii palju sala on neis võõrais sõnades
mida me ei mõista
põhjusil ühel või teisel
nad on võõrad
miks peavad nad nii salapärased olema
kui oled teada saanud selle
tähenduse
siis muutub ta tavaliseks
tavatult tavaliseks
üllatud?
****
kaugustesse minek ei paelunud teda
ta tahtis kõigesse süüvida
ka iseendasse
leida enda sees avakosmose
see oli ta suurim idee ja passioon
kas ta jõudis selleni?
Küsige ta käest
Ta istub ju praegu teie kõrval
****
ma loodan et kõik
jõuavad lõpuks sinna
selgesse punkti
ja taganevad kitsusest
milles on õieti probleem, et nii vähe kirjutatakse?
Või on probleem selles, et hoopis palju kirjutatakse
Tegelik probleem seisneb selles, et tegelikult hoopis loetakse kuradi vähe
Kuradi kuradi vähe…
Kas sõnad on ikka selleks et neid kasutada?
või on nad millekski muuks?
on see kellegi vägi?
on see kellegi tööriist?
Kui nii küsida siis miks mitte meie tööriist ja vägi ja?
Äkki meil on vaja mingeid tõukeid?
Liiga palju küsimusi oskame küsida.
Kas oskaksime mõnele ka vastata?
st et kas meil on vaja vastuseid? Tegelikult?
***
ära arva, ega ma ei tahagi seda
ma pole seda oodanud
ja ma ka ei tunne seda
ära arva, ma ei taha midagi
ma sulle ei taha midagi tahta
sulle ei soovi midagi
on selge?
see on sinu elu
paganama õige
aga tead, sa elad meie keskel!
****
ma ei märganud sind
enne
kui leidsin ühe teise asja ja
tunde enda sees
leidsin teise
kahju et ma ei näinud sind esimesena
ma ei võinud seda oodata
ei saanud eeldada
sa
aprilli lõpp 2006
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment